looduskalender.ee

 

 

Lendorav

Pteromys volans

Jõulud on lendoravatel suhteliselt rahulik aeg. Talveund nad ei maga, vaid käivad ikka regulaarselt väljas toitumas ja muudel asjatoimetustel. Viimane torm ei teinud pahandust ainult inimestele vaid sundis mõnegi lendoraval uut kodu otsima, murdes maha pesapuu.
 

Raadiomärgistusega lendoraval Miinal nii hullusti veel ei läinud. Siiski kaotas ka tema pesapuu kümne meetri kõrguselt oma ladva. Õnneks jäi pesaõõnsus püsti jäänud tüükasse ja Miina saab seda veel mõni aeg kasutada. Mingil ajal tuleb temalgi uus pesapaik leida. Viimane pole aga kuigi lihtne kuna intensiivselt majandatud metsades pole sobivaid õõnsusi ning järgmise sobiva elupaigani on sageli päris pikk maa. Vahepeal on takistusteks veel lageraie langid ja noorendikud, millest tuleb kuidagi ümber pääseda.

 

 

 

 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. Nii püütakse vältida haruldase looma elupaikade tahtmatut hävitamist või kahjustamist. Viimastel aastatel on intensiivse metsaraie tagajärjel jäänud vanu metsi, sealhulgas lendoravatele sobivaid vanade õõnsate haabadega metsi järjest vähemaks. Seda enam on vaja teadmisi, et neid haruldasi loomi kaitsta. Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks. ELF on algatanud kampaania lendoravauuringuteks vajalike seadmete jaoks annetuste kogumiseks.

 

Lendoravaekspert Uudo Timm: "Annetustest saadud rahaga plaanib ELF osta öise eluviisiga lendoravate elukommete tundmaõppimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid. Lendoravate pesaõõnsuste ja nendes toimuva väljaselgitamiseks on vajalik muretseda fiiberoptilise sondiga endoskoop. Loomade tegutsemise jälgimiseks öises metsas on vaja öövaatlusseadet ja raadiovastuvõtjat koos metsas turvaliselt kasutatava antenniga."

 

ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Olukorras, kus riik plaanib looduskaitsele eraldatavate vahendite vähendamist, muutub kodanikualgatus ka selles vallas üha tähtsamaks. Loodame inimeste abivalmidusele. Kampaania eesmärk on ka selle haruldase looma laiem teadvustamine."

 

Lendorav on oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

 

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendorava kaitse ja uurimine on esimesi ELFi algatatud projekte, mis käivitus 1991. aastal. Esimestel aastatel koostati ülevaade lendorava levikust Eestis kirjanduse ja läbiviidud küsimustike ja uurimistööde algandmete põhjal ning alustati inventuure lendorava leviku selgitamiseks. Aastail 2006-2015 on seatud lendorava kaitsekorralduse eesmärgiks teadaolevate püsivalt asustatud elupaikade säilitamine.

 

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale

 

Uudo Timm

ELFi lendoravaprojekti juht

Tel. 5131389

 

Jüri-Ott Salm

ELFi juhatuse esimees

Tel. 52 95 933