looduskalender.ee

Nädala eest magas selles talvepesas veel karu…

 

 

Meie metsades elutsevad umbes seitsesada pruunkaru, neist sada nelikümmend täiskasvanud emaslooma. Kuni seitsekümmend nendest poegivad: osadel „karumammadel“ juba pojad pesas, teistel kuni küünlakuu alustuseni sündimas. Emasloomad saavad suguküpseks alles 4...5 aasta vanuselt ning edaspidi poegitakse kahe kuni nelja aastaste vahedega. Eluiga võib pruunkarudel küündida poole sajandini.

 

Emasloomal on nn peetunud looteareng: see tähendab, et aprilli lõpu ja juunikuu ajavahemikul toimunud paaritumise järel kinnitub viljastunud munarakk emakasse pärast talveuinakusse heitmist. Mis tähendab, et looted arenevad välja napi paari kuuga.

 

Pruunkarud on taliuinaku tarvis korraliku rasvavaru nuumanud. Talveuinak on midagi väga ärksa une sarnast: kehatemperatuur langeb 32 kraadini, süda lööb minutis kümme korda, ärksal ajal on pulsi sagedus 40 lööki minutis (Soome ja Venemaa teadlased on aastaid uuringutega tegelenud ja karusid on neil ka).

 

Taliuinaku aegu loomade seedetrakt ei tööta - nad ei virtsa ega söö, vaid kasutavad uinaku ajal kogutud rasvavarusid, umbes 300 grammi ööpäevas. Nii võib kevadeks, paarisaja kilone tegelane „saleneda“ 40% kehakaalu võrra. Nimetatud numbrid on muidugi teoreetilised ning olenevad konkreetsest isendist, aga annavad talvitumisest mingi ettekujutuse.

 

Loodete arenedes ja poegimise lähenedes tõuseb tiinel emasloomal kehatemperatuur kuni suvise, 37 kraadini. Poegimine on energiamahukas toiming: sooja vajavad nii vastsündinud, kui emaskaru piimanäärmete talitlus. Karupojad on sündides pimedad, karvased ja kaaluvad poole kilo ringis, pesakonnas võib neid üldjuhul olla kuni kolm.