looduskalender.ee

 

 

Soomaal on pea 2000 ha luhtasid. Me ei tea kahjuks täpselt, palju neist jääga on kaetud - vähemalt pool ehk 1000 ha on kindlasti praeguse talvise üleujutuse järgselt jää all.

Kuid üleujutusjääd ei ole ainult luhtadel, vaid ka metsades ja ka mõne taluõuel.

 

Üleujutus hakkas Soomaal tegelikult peale jõule. Enne seda oli veetase jõgedes sügisvihmade tõttu juba kõrgele tõusnud. Jõulude ajal nautisime Eestimaa lumist talve. Kõige paksema lumevaibaga oli kaetud Viljandimaa - aastavahetuse paiku alanud sulailmad põhjustasid Soomaal üsna suured üleujutused. Jaanuarikülmad kaanetasid suurvee jääväljadeks.

 

Kõige suurem üleujutuse ala, mis jääväljaks külmub on Halliste jõe ääres, Tõramaa puisniidu tornist nii alla- ja ülesvoolu. Seal on moodustunud piisavalt paks ning tugev jääkiht, mida praegune ebastabiilne talv ära sulatada ei jõua. Soomaal on loomulikult jääga kaetud luhtasid rohkem, kuid ükski teine pole niivõrd stabiilse jääga. Torni ja jääväljani viib vaid üks RMK poolt uuendatud paari kilomeetrine teeja mujalt ligipääs jääväljale puudub. Tornist nii ülesvoolu kui ka allavoolu saab tõukekelgutada või uisutada ca viis kilomeetrit - s.t. et jääväljal on kogupikkust pea 10 km. Laiust jagub mõnesajast meetrist kuni 1,5 kilomeetrini. Uisu- ja tõukekelgutamiseks  on tõesti palju ruumi. Eriti mugav on see uisutamiseks ülesvoolu.

 

Kuid keset jäävälja voolab ka Halliste jõgi ja üks kanaliseeritud jõelõik - Suur Kraav. Kui vana Halliste jõgi külmub lõpuks ikkagi ära, siis kanaliga läheb kauem aega. Seal on vool kiire ning kanal külmub alles siis, kui vesi on tunduvalt alanenud ja vool aeglustunud. Tähelepanu nõuavad jõkke suubuvad ojad, aga need külmuvad päris hästi. Jääväli on piisavalt suur, et rumal oleks riskida minnes uutele ja vanadele jõesängidele.

 

Ma olen Soomaa üleujutusi uurinud põhjalikumalt ja leian, et tegelikult pole jaanuriüleujutus midagi erilist. Sügisesele suurveele lisandub talve alguse, esimeste lumede sulamisvesi, mille koosmõjud tekitavad jaanuari alguse üleujutusi Soomaal. Need jääväljad on meile üsna tundmatud, võrreldes kevadiste üleujutustega. Asi selles, et seda jääkihti saab harva näha kuna kattub tavaliselt lumekihiga ja alati ei ole tekkinud jää piisavalt paks, et temal liikuda. Et hetkel olevat vaatepilti nautida peavad külmad ilmad, miinuskraadidega saabuma just siis, kui vesi alles tõuseb ning samal ajal ei saabuks lumesadu. Kui külmakraadid saabuvad, aga suurvesi on juba languses, siis ei teki luhtadele paksu jääd vaid jääkaan tekib hiljem jõele.

 

Selliseid jäälagendikke näeme Soomaal harva.

 

Soomaal korraldatakse nii tõukekelgu kui uisumatku: LINK