looduskalender.ee

 

Mõnda aega tagasi leidsin metsast sellise „kunstiteose“. Külmununa oli see huvitav, aga sulanuna ei jäänud ilust midagi järgi, ainult sültjas ollus. Kes teab, võiks sellist nähtust kommenteerida.

 

Õiget talve pole Saaremaal sel aastal nähtud. Kui jõululaupäev oli rohelise maaga, siis esimesel pühal sadas kerge lume maha. Mõne päeva pärast tuli otsa korralik, 15 cm lumikate, mis viidi sooja ja vihmaga aastavahetuseks taas minema. Sellist, kord paar pluss-, kord paar miinuskraadi on ilmataat pakkunud aastavahetusest tänase päevani. Lund pole aga sel aastal saarel enam oluliselt sadanud.

 

Talve hari peaks nüüd ammu murtud olema. Iseasi, kas see pidi toimuma taliharjapäeval (15. jaanuar) , tõnisepäeval (17. jaanuar), paavlipäeval (25. jaanuar), küünlapäeval (2. veebruar) või koguni alles madisepäeval (24. veebruar). Kõigile neile on omistatud talvepoolitaja omadusi. Paavlipäev ja küünlapäev on talvepoolitajad rohkem saartel ja Lääne-Eestis.

 

On arvatud, et taliharjapäev on pigem astronoomiline talvepoolitaja, ehk aeg, mil Linnutee (hari)  on üleval peakohal ja see oli kuukalendriaegne orientiir. Heino Eelsalu pakub oma raamatus „Ajastult ajastule“ (Tallinn, 1985) välja koguni idee, et mida hilisemal kuupäeval mingis regioonis taliharjapäeva peeti, seda hiljem seal kuukalendrilt päikesekalendrile üle mindi.

 

On sellega kuidas on, aga ennustajad on pakkunud väga erinevaid arvamusi eeloleva talve teise poole kohta. Kuuse-taat Elmar Kuuse pakkus juba mitu nädalat tagasi, et talve enam ei tule ja kevad saab olema varajane ja soe. Ameerika meteoroloogid ennustasid samas aga väga külma talve teist poolt. Näeb, kas tali jääb tõesti taeva või mitte. Mõnel aastal on tasinna ka jäänudning märke saabuvatest pakastest ilmakaardid ei näita.

 

Kuigi õiget talve pole, on siin-seal siiski nii palju külma olnud, et jää kannab. Erinevalt mandrijääst ei ole  Väikese väina peal lund. Tänu sellele on igal nädalavahetusel seal toimunud jääpurjetamise võistlused.