looduskalender.ee

 

 

Olime valmistunud hülgekaamera juures tõsisteks remonditöödeks. Ilmakaardid näitasid kesknädala pärastlõunal ainust „tuuleauku“, et Ivar ja Oskar Jüssi  pääseks hülgepoegi üle lugema ja Olle Koert jõuaks samal ajal kaamerasüsteemi kahjustused kaardistada…

 

Avamerelt puhunud tormituul oli küll vaiksemaks jäänud, aga lainetus piisavalt kõrge nii et ülesõit ning randumine oli väikese alusega merekogenud meestele kergelt öeldes ebamugav, veesoojagi oli vaid paar kraadi ja kalda veeres jääsupi vööt . Õhtust pöörab tuule loodesse, potisinine pilvefront oli juba nähtav ja torm kestab ilmaennustajate sõnul nädala lõpuni.

 

Nüüd siis kahjustustest: torm oli kogu meie ehitatud süsteemi pikali tõuganud, kuid mitte ära lõhkunud – ju meie tegemised pole siis Neptunile sedavõrd vastukarva. OK seadmed,  päikesepaneelid ja juhtpult jäid terveks, aga ime, et ka kõik ühendused olid töökorras.

 

Seirekaamera töötab. Päikeselisi ilmasid soovime ikka, et toiteakud laetud saaksid.

 

Kolme-nelja päevast hallhülge poega näeme rannal, vanaloomad hakkasid kaldale saabuma kell pool kuus. Huvitav millist pilti näeme hommikul?

 

Pilt noorest ilmakodanikust

 

Poeginud on umbes paarkümmend emahüljest, aga nendest kirjutab juba Ivar.