looduskalender.ee

 

Laululuiged

 

 

Varakevadel läbirändavate laululuikede arvukust hinnatakse enam, kui viieteist tuhaandele isendile, lisaks oli meie rannikumeres tänavu ka hulk talvitujaid.

 

Aasta-aastalt on „Soome rahvuslind“ meil tasapisi suureneva arvukusega haudelind ja tänavu võib meil pesitseda kuni sadakond laululuigepaari.

 

Kühmnokk-luiged on meile päris tuttavad linnud, nende kael on ujudes graatsiliselt kaardus, punane, kühmuga nokk allapoole suunatud ja tiibugi kergitatakse sageli „purjedeks“.

 

Laululuige must nokaots ning kollane nokatüvi läheb sujuvalt ja kiilukujuliselt üle linnu otsmikus. Kaela hoitakse sirgelt ja tiibu ujudes kenasti seljal. Veekogu põhjast toitu küünitaval laululuigel jääb silma lühike ning ümar saba ja sabaots oleks, kui maha lõigatud.

 

Suurtel, valgetel luikedel on mõõdudki üpris sarnased – pikkust pooleteise meetri ringis, Tiibade siruulatust veidi alla kahe ja poole meetri, kuid olenevalt vanusest kõigub kaal päris tugevalt - jäädes seitsme ja kaheteist kilo vahele. Möödunud aastased noorlinnud on ikka veel hallika sulestikuga.

 

Lauluikede trompetihäälsed hüüded on vägevad ning rändeparvest võib kostuda „koerte klähvimisele“ sarnaseid häälitsusi. Kühmnokk-luikede häälitsusi kuuleme harva.

 

Ülelendavate kühmnokk - luikede tiibade iseloomulikku vihinat on enamus kindlasti kuulnud, aga laululuikede rändeparvest me sellist heli ei kuule.  

 

Laululuikede headeks vaatluspaikadeks on Haapsalu laht, Matsalu laht, kui Häädemeeste rannikuala, aga samuti kohtame läbirändureid järvedel ning poldritel.

 

Laululuikede vaatlused: LINK

 

Võrdluseks kühmnokk-luikede vaatlused ja lisada võiks, et neid uhkeid linde pesitseb meil üle kolme tuhande paari: LINK

 

Laululuiged