Ühiselulised herilased liikvel

Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi
 
 
Suur-metsaherilane (ülal) ja täpik-maaherilane (all) pesa ehitamiseks puukiudu kogumas

Suur-metsaherilane       Dolichovespula media
 
Täpik-maaherilane        Vespula germanica
 
Meie tuntuimad herilased on kogukama kollase-mustakirju tagakehaga ühiselulised herilased voltherilaste (Vespidae) sugukonnast, kes kuuluvad kolme perekonda: metsaherilane (Dolichovespula), maaherilane (Vespula) ja vapsik (Vespa).
 
Kõik ühiselulised herilased ehitavad pesa valdavalt puidukiududest, mis kooritakse tugevate lõugadega kiht-kihilt puutüvedelt, okstelt ja sageli luitunud puitehitistelt. Pesa rajamise algstaadiumis võib märgata emaherilasi ja pärast tööliste koorumist ainult neid puidukiudu kogumas ning sellest tegevusest puupinnale maha jätmas heledamaid lõugade laiusi triipe.
 
Kogutud materjal peenestatakse ja niisutatakse süljega ning saadud püdelast paberimassist valmistatakse nii kärjekannud kui ka pesakatted. See, kui suur pesa ehitatakse, sõltub herilase liigist. Sama liigi puhul põhiliselt sellest, kuhu pesa rajatakse, aga ka ilmastikuoludest ning toidubaasist. Välimuselt on pesad üldjoontes lame- või piklikovaalsed, kuid alati võib esineda sopistisi, mis muudavad pesa välimuse kirjeldamatuks. Värvuselt on pesad hallikad, kollakad või pruunikad sõltudes ehitusmaterjali päritolust.
 
Metsaherilased ehitavad oma pesad maapinnast kõrgemale. Mõnede liikide pesi võib kohata puude või põõsaste võrades, teiste omi inimese poolt rajatud hoonete katusealustes või ka muudes tehislikes tühemikes. Metsaherilastest on levinumad liigid saksi-metsaherilane (Dolichovespula saxonica) ja suur-metsaherilane (Dolichovespula media).
 
Seevastu maaherilase perekonna liigid ehitavad pesad üldjuhul maa-alustesse õõnsustesse, näiteks näriliste urgudesse, mis pesa paisudes suuremaks uuristatakse. Kaks tavalisemat maaherilast on liht-maaherilane (Vespula vulgaris) ja täpik-maaherilane (Vespula germanica). Vapsiku perekonna esindaja vapsik (Vespa crabro) on kehamõõtmetelt suurim ning seetõttu kardetum ühiseluline herilane. See liik ehitab võrdlemisi suure pesa nii looduslikesse kui ka kunstlikesse õõnsustesse.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)