looduskalender.ee

 

Kukeseen

 

 

Suvine seeneaeg algab kukeseentega juunikuus, tänavu on metsad kastetud, õiget põuda pole olnud, kröömike soojust ja metsa saab minna nii mustikale, kui seenele. Kukeseente korjamise aeg on pehmete talvede aegu veninud jaanuari kuusse sest seeni ei kahjusta kerged külmkraadid.

 

Kukeseente kasvukohti leiame sagedamini okas- või segametsades. Seene mükoriisa moodustub koos mitmete puuliikidega: kuuse, männi, aga isegi tammega. Kasvades meelsasti niiskes samblas ja rohus, tuleb esimese seene leidmisega veidi vaeva näha, järgmiste leidmisega läheb juba libedamalt.

 

Algul on seenekübar kumer ja sissekeerdunud, veidi kasvanult juba lehterjas, lainelise või hõlmise servaga. Seenejalg aheneb maapinna suunas. Seenekübara allkülg eoslehekesi meenutavate voltidega. Kogu ilu kroonib kukeseenekollane värv.

 

Toore kukeseent maitstes jääb suhu veidi kibe järelmekk. Just nimetatud maitse ning eriline puuvilju meenutav lõhn on just see, mis teeb kukeseenest äärmiselt „ussikindlad“. Arvatavalt sisaldades kahjurite jaoks mingit ebameeldivat ainet. Inimesele selle aine suhtes teadaolevalt oht puudub.Sügisepoole võime vahel leida eriti suuri viljakehasid. Kukeseened on tõeliselt  pikaealised, selliste vanus võib ületada paari kuud (kaunist välimust pole „vanakesed“ suutnud säilitada - kohati sutsu hallitanud, aga kahjurite poolt kahjustamata).

 

Hõrkude kukeseente valmistamisest ning säilitamisest on palju kirjutatud. Igal kogenud seenestajal jagub lisaks huvitavaid täiendusi…

 

Sarnastest liikidest:

 

 

Seni vaid Saaremaalt leitud nagu nimigi ütleb kukeseen, aga kahvatu. Seda hääd söögiseent leiab hilissuvel puisniitudelt või segametsadest. Kasvukohtades võib vahel seeni hulgaliselt olla. Miks Saaremaa seentest rääkida? Ühel heal päeval võime me kahvatut kukeseent äkki ka mandrilt korjata?

 

 

„Vale kukeseene“ aeg algab hilissuvel, augustis, aga massiliseks võivad nad muutuda hilissügisel, kasvades metsades, raiesmikel või kõduvatel kändudel.

 

Kuld-kukeseen kannab erksalt oranži ja ümarat kübarat, mis pisut väiksem ning kasvab peenemal jalal.

 

Korjatud seenel märkame kübara all hoopis eoslehekesi, mitte voldikesi nagu harilikul kukeseenel. Kuld-kukeseent hinnatakse tinglikult söödavaks, aga varasematel aegadel suisa mürgiseks peetud.

 

Timpnarmik      Hydnum repandum

Pruunjas narmik     Hydnum rufescens