Suveseente aeg - kukeseen
Foto Arne Ader
Kukeseen
Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Suvine seeneaeg algab kukeseentega juunikuus, tänavu on metsad kastetud, õiget põuda pole olnud, kröömike soojust ja metsa saab minna nii mustikale, kui seenele. Kukeseente korjamise aeg on pehmete talvede aegu veninud jaanuari kuusse sest seeni ei kahjusta kerged külmkraadid.
Kukeseente kasvukohti leiame sagedamini okas- või segametsades. Seene mükoriisa moodustub koos mitmete puuliikidega: kuuse, männi, aga isegi tammega. Kasvades meelsasti niiskes samblas ja rohus, tuleb esimese seene leidmisega veidi vaeva näha, järgmiste leidmisega läheb juba libedamalt.
Algul on seenekübar kumer ja sissekeerdunud, veidi kasvanult juba lehterjas, lainelise või hõlmise servaga. Seenejalg aheneb maapinna suunas. Seenekübara allkülg eoslehekesi meenutavate voltidega. Kogu ilu kroonib kukeseenekollane värv.
Toore kukeseent maitstes jääb suhu veidi kibe järelmekk. Just nimetatud maitse ning eriline puuvilju meenutav lõhn on just see, mis teeb kukeseenest äärmiselt „ussikindlad“. Arvatavalt sisaldades kahjurite jaoks mingit ebameeldivat ainet. Inimesele selle aine suhtes teadaolevalt oht puudub.Sügisepoole võime vahel leida eriti suuri viljakehasid. Kukeseened on tõeliselt pikaealised, selliste vanus võib ületada paari kuud (kaunist välimust pole „vanakesed“ suutnud säilitada - kohati sutsu hallitanud, aga kahjurite poolt kahjustamata).
Hõrkude kukeseente valmistamisest ning säilitamisest on palju kirjutatud. Igal kogenud seenestajal jagub lisaks huvitavaid täiendusi…
Sarnastest liikidest:
Kahvatu kukeseen Cantharellus pallens
Seni vaid Saaremaalt leitud nagu nimigi ütleb kukeseen, aga kahvatu. Seda hääd söögiseent leiab hilissuvel puisniitudelt või segametsadest. Kasvukohtades võib vahel seeni hulgaliselt olla. Miks Saaremaa seentest rääkida? Ühel heal päeval võime me kahvatut kukeseent äkki ka mandrilt korjata?
Kuld-kukeseen Hygrophoropsis aurantiaca
„Vale kukeseene“ aeg algab hilissuvel, augustis, aga massiliseks võivad nad muutuda hilissügisel, kasvades metsades, raiesmikel või kõduvatel kändudel.
Kuld-kukeseen kannab erksalt oranži ja ümarat kübarat, mis pisut väiksem ning kasvab peenemal jalal.
Korjatud seenel märkame kübara all hoopis eoslehekesi, mitte voldikesi nagu harilikul kukeseenel. Kuld-kukeseent hinnatakse tinglikult söödavaks, aga varasematel aegadel suisa mürgiseks peetud.
Timpnarmik Hydnum repandum
Ka timpnarmikuid (hele timpnarmik) võime leida juba juulis ning väga erinevates metsades veel novembrikuus.
Timpnarmik meenutavad natuke harilikku kukeseent, aga valkja või kahvatukollase kübara alaküljelt leiame seene nimele sobivalt „narmaid“.
Noori, pisikesi viljakehasid võib kasutada kupatamata nad pakuvad harilikele kukeseentele võrdset maitseelamust. Juba veidi suuremad timpnarmikud jäta parem metsa sest nad ei kõlba süüa.
Pruunjas narmik Hydnum rufescens
Pruunjas narmik ehk tume timpnarmik on punakaskollase kuni pruunika kübaraga, seenejalg ja alakülg kahvatuvalge. Leida võib timpnarmikuid sarnastest kasvukohtadest ning samal ajal.
Noori seeni võib kasutada samuti värskelt söögiks nad on maitsvad. Tegelikult jäta kõik suured seened metsa.