Fotod Arne Ader
Metsvits
Paljudele on silma jäänud meelõhnaline ning kaunis õitseja, keda võib kohata peakogu Eestis. Metsvits pole aga just eriti tuntud.
Kasvukohtadeks niisked niidud, soostunud metsad ja metsaservad, põllu- või teedeveered. Rannakarjamaadel jäävad tema kasvukohad metsa piirile, kus tavaliselt kõrgem rohu ning puhmaste vöönd. Kõrgekasvuline taim torkab igal juhul silma kuna kasvab kogumitena. Pimedamas metsas kasvab taim kiratsedes, aga ei õitse.
Tugeval ning püstisel taimevarrel paiknevad lehed vastakuti kahekaupa või kolmelehelistes männastes. Kuldkollased kaunid õied on kahesoolised ehk siis ei erita nektarit. Lendputukad saavad vaid taimelt õietolmu ning „tolmeldamisrõõmu“.
Talvel võime metsvitsa samuti märgata, kui jäik taimevars lumest turritab, harunevatel raagudel ümarad kuprad.
Metsvits
Huvitav, et aednikud pole nii uhkest taimest kultuurvormi aretanud?