Sinivetikate nuhtlusest

Pildistas Margus Ellermaa
 
Pildistatud möödunud aastal Põõsaspeal
 
Nn „veeõitsengu“ tavalisemad põhjustajad juuli, augustikuus on sinivetikad ehk tsüanobakterid, seda nii meres, kui sisevetes.
 
Soome Keskkonnateenistuse (SYKE) tänastel andmetel 13.8.2015 kell 13.58: LINK
 
Soome lahe rannikutel on märgata sinivetikaid. Suuremaid sinivetika kogumeid lahe läänepoolses osas, aga samuti Läänemerel. Soomlased peavad olukorda sarnaseks eelnevatele aastatele.
 
Meie rannikualadel on sinivetikaid märgatud  alates eelmisest nädalas, kahjuks ei tea milline on olukord meie sisevetel.
 
Kuidas sinivetikaid rannas ära tunda?

- vesi on värvunud kas kollakaksvõi rohekaks ning märkame paljasilmagavees hõljuvaid"helbeid"
- rannasoppides võib vesi ja kaldaäär ollakaetud tiheda rohelise massiga(vaata Marguse pilti)
- värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud pulgal
- veelähedusesvõib tunda olla kopituse lõhna
 
Tuul ja lainetus võivad ühe ranna sinivetikatest puhastada, kas kanda mujale või avamerele.
 
Osad Läänemeres elutsevatest sinivetikatest võivad ollamürgised ning ohustada inimeste tervistehki raskeid juhtumeid pole esinenud ei meil ega Soomes, Rootsis.
 
Inimeste tundlikus on aga erinev, aga mõned soovitused:
-        kui oled ujunud sinivetika kahtlusega vees, pese ennast üle puhta veega, eriti hoolikalt silmi
-        sinivetikad võivad põhjustada ihu punetust, sügelemist, silmade punetust, nohust olemist, aga ka oksereflekse ja kõhuvalu
-        eelnimetatud vaevused võivad tekkida mõne tunni möödudes, kestes tervel täiskasvanul umbes paar tundi
-        kui olete ujumise käigus vett alla neelanud, püüdke see välja oksendada
-        väikelapsed on tundlikumad, ärge neid parem sinivetika kahtlusega randa viige (sinivetikaid võib olla ka rannaliival…)
 
Siseveekogudest kus sinivetikaid esineb:
-        ärge kastke veekogust võetud veega köögivilju ning kasvuhoone taimi
-        koduloomadele selline vesi jootmiseks ei kõlba
-        koerad võivad pärast ujumist vaid karva lakkumisest tugeva mürgistuse saada
-        püütud kalade liha võib süüa (aga mitte kala siseelundeid), aga kala peab juba enne töötlemist hoolikalt pesema 
 
Sinivetikate mürgid ei lagune isegi keetmiselseegaei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)