looduskalender.ee

Tuletael ja kännupess

 

Vahel võivad vanad kännupässid muutuda isegi tuletaelade sarnaseks.

 

 

Mets jääb korrast hõredamaks ka taimestik vaesub, samas märkame järjekordsel metsaskäigul enese jaoks midagi uut.

 

Meie metsades märkame sageli mitmeaastast puuseent - kännupessi. Neid leidub nii mändidel, kuuskedel, kaskedel või ka teistel lehtpuudel samuti puuvirnades. Täiskasvanud kännupessu viljakeha on sageli tükati eredaks värvunud, viljakeha servas nähtav punakasoransh vööt.

 

Muidu dekoratiivne kännupess tekitab puidus pruunmädanikku. Kuidas siis pruunmädanikust kahjustatud puit välja näeb? Lagunev puit muutub  pruuniks ning lõhestub kergelt kuubikukujulisteks tükkideks. Äkki tuleb tuttav ette?

 

Enamalt jaolt ligniinist koosnev pruun jääk ehk huumus on äärmiselt püsiv, säilides pinnases sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seetõttu peetaksegi neid jääkprodukte olulisteks mulla struktuuri elementideks, mis suurendab mulla õhutatust, veemahtuvust ning soodustavad ektomükoriisa teket.

 

Pruunmädaniku tekitajaid pole meie looduses eriti palju, ühe kännupessi sugulasena võib nimetada majavammi.

 

Gutatsioon kännupessil

 

Mida siis gutatsioon tähendab? Tegu on nn tilkvee eraldumisega kasvavatest organismidest, mis üldjuhul toimub veelõhede kaudu. Ladina keeles tähendab gutta tilka. Tilkvesi tekib juhul, kui näiteks taime juurte kaudu omastatav vee hulk on suurem, kui taim lehtede kaudu suudab aurustada. Tavaliselt tekib tilkvesi hilisõhtu ja varahommiku vahel, aga ka suure õhuniiskuse korral ning aurub järgmisel päeval, tõusnud temperatuuri mõjul või õhuniiskuse vähenedes.

 

Taimede poolt erituvat tilkvesi on midagi muud, kui varahommikune kaste. Kastega kondenseerub õhus olev niiskus näitena autokatusele (kõigile teda ja tuntud ilming) sest katusepleki temperatuur on ööga langenud madalamale, kui hommikune õhusoe.