looduskalender.ee

 

Metssea pesa

 

Metsseal on jäänud loetud nädalad kanda „aasta looma“ tiitlid. Teatepulga võtab üle mõni teine meie metsade asukas. Aastalooma tiitel metsseal kaob, kuid probleemid jäävad.

 

Tänu pehmetele talvedele ja jahimeeste poolsele arutule aastaringsele toitmisele on metssigade arvukus ületanud kriitilise piiri.

 

Laiast maailmast võib tuua hulgaliselt näiteid sellest, kuidas sead on muutnud kohalikku floorat ja faunat. Sinnapoole hakkas asi kiskuma ka Eestimaal.

 

Samas on üheks ökosüsteemi omaduseks parandada ja tervendada end ise. Looduse jaoks on seakatk inimese poolt rikutud loodusliku tasakaalu taastamise vahend. Sellega kaasnevad paratamatult majanduslikud kahjud. Neisse tuleb suhtuda kui „jumalikku karistusse“, tehtud lolluste eest.

 

Metssigade arvukuse vähendamiseks kasutusele võetud meetmed toimivad paberil. Ühe kütitud looma kohta võib kirja panna kolm või rohkem. Keelatud on lisasöötmine. Metsa võib viia vaid peibutussööta piiratud hulgal, varitsusjahi teostamiseks. Praeguseks ongi lisasöötmiskohtade juurde tekkinud kodus kokkuklopsitud ajutised istumisredelid. Jahti nendelt ei peeta ja ega saakski pidada. Samas JOKK süsteemi jaoks sobivad nad suurepäraselt.

 

Kahju mõelda, et selliste ettevõtmistega tegelevad pealtnäha arukad ning lugupeetud isikud.

 

Nendes piirkondades kuhu seakatk pole veel jõudnud pakutakse endiselt välja, et ega ta siia jõuagi, küll läheb ise üle.

 

Võibolla lähebki ise üle, aga seda paarikümne aasta pärast. „Pall“ on praegu jahimeeste käes. Mida kiiremini võtame omaks teadmise, et metssigade arvu Eestimaal tuleb kordades vähendada, seda parem nii loodusele, kui inimühiskonnale. Ei tohi unustada jahinduse põhiülesannet: hoida looduslikku tasakaalu. Kui keegi hakkab nägema metssigades isiklikku tuluallikat, siis on kusagil midagi väga valesti.

 

Paika oleks tarvis saada metssigade põhikarja suurus Eestimaa metsades. Selle numbri peaksid ütlema õppinud mehed – bioloogid, zooloogid… Emotsioonide tasandil nii tähtsaid probleeme lahendada ei tohi.

 

Metssiga on meie metsades elanud läbi aegade. Jääb elama ka tulevikus. Ilma temata oleksid meie loodusmaastikud palju vaesemad.

 

Hoidkem tasakaalu!

 

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada:

 

Iganädalalaselt diagnoositakse sigade Aafrika katk 30 kuni 50 kütitud või surnult leitud metsseal, suurimaks nädala arukuseks on olnud 74 tauditunnusega metssiga. Tänase seisuga on Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kinnitanud üle tuhande positiivse seakatku proovi metssigadel. See tähendab, et viiruse kontsentratsioon metsas on kõrge ja taudi metsast farmi jõudmise oht jätkuvalt suur.