looduskalender.ee

 

Peale tihedat lumesadu ja enne suurt sula võtsin nõuks minna metsa, et vaadata üle mõned tuttavad mägralinnakud. Jälgi ja loomi nägin mitmeid.

 

Esimeses mägralinnas oli rahulik ja vaikne, polnud ühtegi looma jälge ning enamik uruavasid olid peitunud lume alla. Vaid paar härmas servadega urgu olid lumest pooleldi vabad. Need hingamisavad reedavad, et urud pole tühjad - keegi siin all hingab.

 

Teine mägralinnak asus esimesest sajakonna meetri kaugusel. Ime küll, aga ühe uru ees olid näha mägra tegutsemise jäljed. Need pidid olema väga värsked, sest kogu eelmise päeva sadas tihedalt lund. Mäger oli uruesise lume tihedaks tammunud ning võib vaid ette kujutada, kuidas ta istudes käppadega kasukast parasiite kratsis ja selili kõhtu sügas. Loom oli lumevao teinud ka mõne meetri kaugusel kasvava sarapuu põõsani, et koonuga lumme paar auku suruda ning siis urgu tagasi läinud. Uru juurde pandud rajakaamerast selgub, et peale 25. jaanuari pole loom urust nina välja pistnud. 

 

Mäger 25. jaanuaril

 

Kolmanda mägralinnani jõudmiseks oli vaja sõita mitmeid kilomeetreid väikestel sahkamata metsateedel. Ühe sellise teekese servas magas kuuse all sipelgapesas kult, kes auto mürina peale püsti kargas ja minema lidus.

 

Kuldi pesa sipelgapesas

 

Kopra sabajälg

 

Mägra urgudeni oli sõita jäänud veel paar-kolm kilomeetrit, kui oli näha, et jupike teed on tihedalt jälgi täis tipitud ja teeservas kasvavate mändide tüvesid on kraabitud. Ilvese jäljed! Jahindusspetsialist Jaan Mitt arvas jälgi uurides, et siin võis olla ema kahe pojaga. Rongad paljastasid tõe, miks ilvesed siin pikalt toimetasid ja nii palju jälgi jätsid. Läksin suunas, kus hetk tagasi ronkasid silmasin ja polnudki vaja lumes kaua sumbata, kui suurte kasside toidulaud juba paistis. Teadagi, metskits on ilveste lemmiktoit.

 

Ilvese toidulaud 

Viimane mägralinn asus tihedas ja risuses metsas. Tundus üsna lootusetu ettevõtmisena sellisest kohast üldse midagi leida ja küllap olekski see nii olnud, kui poleks märganud ilvese jälgi. Läksime jälgede järgi ja leidsime ilvese lamamise koha. 

Ilves lebanud 

Ehk oli see ka varitsemise ja kuulamise koht, sest lamamispaik asuski urgude vahetus läheduses või isegi nende peal. Ilves oli pistnud pea mitmesse urgu ja ühte neist proovinud ka tulutult sisse pressida. Jäljed lumes viitasid, et mägra vaenlane seekord saagini ei jõudnud. 

Ilvese jäljed uru ees