looduskalender.ee

 

Järjekordne kummaline talv ning ega selline kliima lutsu kudemisele kasuks ei tule sest kuni aastavahetuseni oli veetemperatuur meie veekogudes tavapärasest kõrgem. Jaanuari külmalaine ajal algas lutsukude jääkaane all meie jõgedes. Järvedes jääb toiming veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat. Koelmud rajatakse kruusa-liiva põhjale, kus vesi liigub, kuid veesügavus võib olla päris erinev.

 

Luts on kunagi merest magevette elama asunud tursklane. Elupaikadeks hapnikurikka, puhta- ja külmaveelised veekogud. Meil asustavad lutsud umbes sadat järve ja jõge, aga samuti riimveelisi merelahti.

 

Lutsu keha on pikk ja paindlik, libeda limaga kaetud, aga peened soomused paiknevad naha sees. Laia ning lameda peaga ja suht suurte silmadega, alalõugadel on tursklastele omased lühikesed poised. Poole kehast moodustab esmapilgul saba: esimene seljauim lühike, teine pikk, ulatudes sabauimeni, sarnaselt pärakuimega. Seljavärv kollasest, tumepruunini, küljed „mustrilised“, aga kõhupool valge.

 

Suguküpseks saadakse kolme kuni viie aastaselt, olles sirgunud vastavalt kolmekümne kuni viiekümne sentimeetri pikkusteks. Mari koetakse veekogu põhja, liivale või kruusale, kus ta jääb hõljuma. Vastsed kooruvad umbes samal ajal, kui järvedel jääkaas sulab.

 

Mink on püüdnud lutsu