looduskalender.ee

Valgejänesele on meie tänavune talv olnud sõbralikum kui eelnevad mustad aastad, mil hele kasukas tähendas otsest ohtu – jänese karvakatte toon peaks ju olema loomale kaitseks lume taustal. Pruunikirjus metsas hakkab aga lumivalge kasukas kiskjatele liigagi kenasti silma.  Kuigi zooloogide sõnul pole jänes loll ja valge kasukaga lumevaesel ajal ringi jooksma ei kipu, on  kehvad aastad järjepanu valgejäneste arvukust mõnel pool vähendanud. Osad jänesed on hakanud karva hiljem vahetama.

 

Valgejänes on meie kahest jänesest väiksem ja see “päris” meie jänes. Ta on  palju varem Eesti aladele jõudnud  - kohe peale viimast jääaega. Halljänes tuli siia aga alles paarisaja aasta eest. Valgejänes liigub rohkem metsas, halljänes põllul.

 

Äsjasadanud värske lumega tasub metsa jälgi otsima minna. Haavikuemanda jäljerida on kergesti äratuntav lume peal: kaks auku kõrvuti (tagakäpad), kaks hanereas (esikäpad). Ja nõnda see rida läheb: kaks kõrvuti, kaks üksiti. Kõrvuti asetsevad jäljed on aga suuremad, sest tagumised koivad on jänesel vägevamad kui eesmised.