Foto: Arne Ader
Orav joob vahtramahla.
Piisavalt jämeda tüvega puu suudab märtsipäikese jõud nii soojaks kütta, nii et neste hakkab koore all liikuma. Vello Keppart Luualt ütleb, et vahtral mahl juba jookseb. Selle kestus sõltub aga ilmast – kui läheb väga külmaks või pilvitab, jääb jooks mõneks ajaks kinni.
Mahlakogumist tasub kindlasti proovida, kui kodu lähedal on sobib vaher. Puu, millesse oherdiga auk teha ja tila panna, ei tohiks olla liiga noor, vaid täiskasvanud isend. Mida suurem puu, seda rohkem mahla tilgub - jämedast tüvest saab päevas kuni paar liitrit. Puumahl on magus - see tuleb puujuurte abil mullast omastatud veest, mis liigub tüve mööda okstesse. Neste sisaldab sahharoosi ja kasulikke mineraalained, vitamiine, mikroelemente – mahla tervistavat jõudu hindab ka orav. Jooks kestab kuni märtsi viimase nädalani. Kui neste otsa saab, tuleb auk puus kenasti sulgeda, siis ei sünni vahtrale kogu protsessist mingit viga.
Vahtramahl on magusam kui kasemahl, viimane hakkab jooksma alles aprillis.