looduskalender.ee

Kevad areneb aeglaselt kuid kindlalt. Põldudel on kelts sulanud ja kevadised mullaharimise töödki alanud. Kõikjal kostab päevläbi lindude laulu, sest esimene rändlindude laine täiendas talvitujate ridasid ja pesitsusaeg on alanud.

 

Jõgeval alustas päikselisel 22. aprillil õitsemist haab, raagremmelgas ja kahevärviline paju. Vaid härm- ja halapaju alustasid õitsemist varem, aga neid liike kohtab harva, enamasti ilupuuna asulates. Härmpaju kasvab looduslikult hajusalt Kagu-Eestis, halapaju Peipsi rannikuluidetel ja Põhja-Eestis. Talvitunud emakimalased saavad nüüd energiavarusid taastada. Kaitsealused kimalased teevad pesi ainult vara õitsevate pajude lähikonnas, siit soovitus — hoidke maastikus pajusid, neid võsa pähe täiesti hävitada on löök kimalastele ja teistelegi varakevadistele putukatele. Pajunektar on vajalik ka meemesilastele.

 

Põlluservades ja kraavikallastel annab aspekti savikaid muldi eelistav paiselehtede kollendavad õisikud.

 

Metsades on aga sinilille aspekt. Jaheda kevade korral sinetavad metsad umbes kuu aega, soojade suviste päevade korral umbes paar nädalat. Kõige rohkem kasvab sinililli laane-, salu- ja loometsades.

Kuidas hoida sinililli parkides? Pärast õitsemist kasvavad noored lehed ulatuvad 10...20 cm kõrguseni. Et taimed nälga ei jääks ei tohiks sinilille kasvukohas rohtu niita. Talihalja taimena meeldib talvituda kuivanud lehtede all — lehtede riisumist tuleks vältida, sügisel varisenud lehed ei tee lehtmetsa lilledele midagi halba. Lehtede ja kulu riisumine kahjustab oluliselt metsa rohurinde taimi ja sammalt, samas muru ei kasva puude vilus, vaid samblamuru tunneb end hästi. Hoidke kaitsealuseid kuklasi, nimelt sinilill on sipelglevija.