looduskalender.ee

 

Vaata:

 

Vahepeal meid tinahalli palakana ümbritsenud vihm lakkas sama ootamatult kui oli alanud. Tõstis tuult, pilvelaam libises kiiresti üle taeva ja männiku kohal välgatasid juba madalad päikesekiired. Vesised küll, kuid järgmine sajuhooni näis siiski oma pool tundi aega olevat. Lausvihma ajal kes kuhu varjunud linnud ilmusid taas nähtavale: salkkond põldlõokesi, paras parv metsvinte, talvikeste seltsing ja hallrästad. Viimaseid tuli lepikust aina juurde. Küla poolt lähenes madallennul raudkull, kes siinsetest lindudest vaid ühe südika linavästriku sappa hankis. Kuusetukast kerkis avamaastiku kohale keerlema hiireviu, idakaarest ilmus nähtavale aga hanede ahelik. Keset Jõgisoo põllumassiivi läks nende rivikord segamini ja häälitsemine valjenes. Poolteistsada rabahane soovisid nagu maha laskuda, kuid muutsid meelt ning võtsid suuna Aila küla põldudele - ilmselt otsiti sobilikku toitumispaika. Kusagilt Keila jõe poolt kostus kurluutamist. Ja siis hakkas uuesti jämedat vihma sadama ning taas linnuelu soikus.

Sügise helgem pool on sedapuhku läbi ja käes on aeg, mil ilusam ilm tuleb kähku ära kasutada. Seda looduse asukad ka teevad. Rändlinnud eriti, sest neil seisab pikk tee ees või on see juba käsil. Kui parajasti aga rändepeatusel viibitakse, on hädasti vaja oma rasvarusid täiendada, et siis juba uue energiaga edasi lennata. Ilmamärgid näitavad, et sookurgedel hakkab Harjumaalt lahkumisega peatselt kiireks minema.

Hanedele ja valgepõsk-lagledele saabub järjest lisa, aga aga suured parved on veel kohale jõudmata, sest oodatakse ikka veel soodsat tuult. Mida pole, seda aga pole. Kõikjal hulguvad praegu ringi hallrästaste parved, kuid metsvintide arvukus järjest väheneb. Siin-seal passivad saaki juba hallõgijad ja Põõsaspea neemel nähti ka esimest karvasjalg-viud ehk taliviud. Ka teisi röövlinde viibib rändel veel üksjagu.