Tekst ja pildid: Urmas Sellis
Kuigi konnakotka ja must-toonekure kaameratest polnud juba tükk aega eriti midagi vaadata , hoidsime neid ikka töös, et selgitada ka kehvades valgustingimustes toimimist ja vastupidavust igale poole tungiva niiskuse suhtes. Reedel käisime koos Joosepiga ja võtsime mõlemad kaamerasüsteemid maha.
Päikeseenergiat kasutavad toitesüsteemid toimisid mõlema kaamera juures veel hästi, aga süsteemide "ajud" olid niiskusest pisut kahjustada saanud.
Konnakotka metsas mõistatasime, kus küll võis Spot maas olla, kui kohalik mees Mihkel Juhkam tema leidis, aga seda kohta me teada ei saanudki. Spot ise aga jääb tõenäoliselt Nigulasse talvituma. Kuigi ta lendab, ei ole ta veel päris terve ning ilmselt on liiga hiline aeg teda loodusesse lasta.
Pesamets oli igati sügisene ja seekord peaaegu ilma põdrakärbesteta:
Spoti pesamets.
Must-toonekure kaamera süsteemi olid sipelgad sisse tunginud ja sinna sooja ning varjulisse ruumi omale pesa ehitanud... Küllap see mõningaid süsteemi toiminguid segas, aga pilti sai vaadata. Pesa on igati korras ja uuel aastal valmis pesitsejaid vastu võtma:
Padise pesa peale umbrohutõrjet.
Padise kesine pesakasutus andis võimaluse seal laiutada teistel olestel - nõgesed kasvasid kuni kärneri kohalkäiguni ja mõned seened jäid ka hiljem kasvama selles hästi väetatud pinnases:
See pesas kasvanud seen jäi määramata, aga võis olla söödav!