Foto: Arne Ader
Pasknäär.
Meelsamini tegutseb ettevaatlik, kuid mitte inimpelglik pasknäär metsa äärealadel, kus palju alustaimestikku. Meie söödaplats vastab nõudmistele. Segatoiduline lind soetab omale sügiseti talvevarusid, näiteks tammetõrusid, tema noka ehitus annab sellise võimaluse. Kui trehvad tammehakatisi metsa all kasvamas, võib suure tõenäolisusega „istutajaks“ pasknääri pidada, ei jää ju kõik usinalt peidetud tõrude asukohad meelde.
Pea ainus, kes pasknääriga tammede istutamisel konkureerib, on orav ja alles nende järel tuleb pika... pika vahega „rootsi kuningas“, aga tema Kõrguse istutatud puudele on nimed antud.
Pasknääride talvine arvukus kõigub meil saja tuhande ja veerand miljoni linnu vahel. Varesest väiksema linnu, pigem haki suuruse pasknääri kokkupandud tiibadel on meie rahvusvärvid, keha roosakashall, sabatüvi valge, saba pikk ja must, lühem kui harakal. Häiritud olekus tõusevad lagipea suled kohevile.