looduskalender.ee

 

Inimkaaslejat ja linnalindu kodutuvi tunnevad küll kõik.

Ülakeha on põhivärvuselt hallikas, päranipuala valge, tiibade pealtpool hall, alaküljed heledad. Tiibadel iseloomulikud laiad vöödid. Saba hall, otsast tume ning lennu ajal enamasti lehvikuna laiali. Puguala ja rind sageli metalse läikega. Silmad  tumepunased, nokk tumehall, jalad roosad.

 

Kodutuvid on arenenud Lääne – Euroopas pesitsevast kaljutuvist Columba livia, ja tuvilatest pääsenud kirjatuvidest nii on tõugude ristumisel kujunenud välja tänapäeva kodutuvi. Mistõttu

varieerub tugevalt sulestiku värvus - valgest pea mustani, aga põhitüüp on üsna sarnane sugulase - kaljutuviga.

 

Arvatavalt on kodutuvi esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik, toodud kodustatult Saksamaalt ja olles juba 20. sajandi  alul tavaline meie linnade asukas.

 

Talvel on kodutuvi linnamaastikus raskesti loendatav liik  kuna on pideval toidujahil ja territoriaalsed ümberpaiknemised on päris suured ning kindlaid salku ei moodustu. Viimase paarikümne aastaga on täheldatud vähest langust.