looduskalender.ee

 

Praeguse linnunappuse ajal on huvitav isegi koduvarblasi sooliselt määrata.

Peame teadma, et maailma kõige tuntuma värvulise arvukus on Eestis paarikümne aastaga kaks korda langenud.

 

 

Isaslinnu lõualaik on must, mis emaslindudel sootuks puudub, seega on asi hetkega klaar. Kuid vaatame ka muid erinevusi: isaslinnu pealagi on hall ja silmast hakkab pruun kaarjas vööt. Emasvärvu pea on pruunikas ja kulmutriip pole sedavõrd tume.

Kehavärvus on isaslindudel kirkam, selg kastanpruun, kollase ja mustaga. Emaslinnud on tuhmima seljasulestikuga: halli, musta ja beeshiga.

Pruunikatel tiibadel on mõlemal valge vööt ning mustad pikitriibud, lindude alapool on hall.

 

Koduvarblased on enamalt jaolt paigalinnud ja leiavad oma talvise toidu inimeste lähedalt. Maal, kus veel koduloomi peetakse elatakse väikeste seltsingutena, lautade läheduses.

 

Kui eelnev kirjeldus ei sobi ja lind tundub kirkama sulestikuga on tegu põldvarblasega. Põldvarblaste emas – ja isaslinnud on sarnase sulestikuga. Pane tähele musta põselaiku. Neid kohtame ka linnade äärealadel - kasvõi Kadriorus.