looduskalender.ee

Loodusmuuseumi üks ülesannetest on näidata loodust kogu tema mitmekesisuses. Ühe osa muuseumi kollektsioonidest moodustavad mitmesuguste lindude ja loomade topised. Kollektsiooni täiendamine, sealhulgas ka loomade kogumine topiste valmistamiseks on pidev, aastatepikkune töö. Siin saavad omal moel kaasa aidata ka muuseumis mittetöötavad inimesed.

Surm on looduse üks, loomulik osa. Vahel juhtub, et leitakse loom või lind, kelle elu on jõudnud lõpule, olgu põhjuseks siis vanadus, haigus või õnnetusjuhtum. Sellised loomad ja linnud võivad sobida topiste valmistamiseks.
Leides surnud looma või linnu, tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes ta on ning hinnata tema seisukorda. Lagunemistunnustega loomast topist valmistada ei saa ning selline loom tuleb maha matta või muul sobival viisil utiliseerida. Kui loom on surnud hiljuti, tal pole riknemistunnuseid ning ta keha on suhteliselt terve, st tal pole välimust oluliselt rikkuvaid vigastusi, tuleks ta hoolikalt sulgeda kilekotti ning panna sügavkülma. Looma juurde tuleks kindlasti lisada ka leiuandmed: leiuaeg, leiukoht, leidja nimi, ning kui seoses leidmisega oli midagi huvitavat või iseäralikku, siis ka see. On oluline, et loom jõuaks külmkappi võimalikult kiiresti, et vältida tema roiskumist.

Seejärel tuleks võtta ühendust muuseumiga telefonil 6 603 404 või 6 411 739, et täpsemalt kokku leppida, kuidas loom muuseumi toimetada. Muuseumile võib saata ka kirja aadressil muuseum@loodusmuuseum.ee, kuhu tuleks märkida andmed leitud looma kohta ning leidja kontaktandmed. Juhul, kui ei teata, mis looma või linnuga tegemist on, võib ikkagi muuseumiga ühendust võtta – meie spetsialistid saavad aidata. Tundmatu looma määramisel on palju abi sellest, kui leidjal on võimalus teha leitud loomast pilt ja saata koos leiuinfoga eeltoodud meiliaadressile.

Surnud looma leidmisel tuleb tingimata jälgida ohutusnõudeid. Tuleb vältida looma ja tema kehavedelike (sülg, veri jms.) puutumist paljaste kätega, üldse vahetut kokkupuudet surnud loomaga. Võimalusel tuleks kasutada kummikindaid või nende puudumisel kaitsta käsi kilekotiga. Pärast surnud loomaga tegelemist tuleb kindlasti hoolikalt käsi pesta. Ettevaatust siilidega – nende okkad on üliteravad! Siili käsitsemiseks on hea kasutada paksult kokkupandud ajalehte või tugevaid nahkkindaid. Samuti on paljudel loomadel ja lindudel väga teravad küünised, mistõttu tuleb olla ettevaatlik. Enda vigastamisel tuleb vigastuskoht koheselt puhastada ja desinfitseerida.

Kui selgub, et tegemist on I või II kaitsekategooriasse kuuluva looma või linnuga, siis vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb leidjal leiust koheselt informeerida Keskkonnaametit, kus omakorda otsustatakse, mida leiuga edasi teha.

Tuleb rõhutada, et kogu eelnev info käis ainult surnuna leitud loomade ja lindude kohta – ise ühtegi looma surmata ei tohi. Juhul, kui leiate elusa, kuid haige või vigastatud looma, tuleks ühendust võtta Nigula Metsloomade Taastuskeskusega või päästeametiga.

Lingid:

Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
muuseum@loodusmuuseum.ee

Tiit Hunt