Neile, kes rändlindude saabumisest huvitatud, tasub kindlasti hoolega vaadata luiki, hanesid ja sookurgi - neil võib mõnikord olla kaela või jala ümber midagi värvilist. Kui värvirõngas õnnestub ära lugeda, siis ei tohiks seda mingil juhul enda teada jätta. Ei tohiks ära unustada, et kuigi hanede ja luikede taasleide saab kiirelt online baasidesse sisestada ja ka linnu eluloo teada saada, peab teave kindlasti jõudma meie rõngastuskeskusesse.
Eestis koordineerib rõngastustegevust Matsalu Rõngastuskeskus.
Kontaktid:
Matsalu Rõngastuskeskus
Keskkonnaamet
Penijõe, Lihula vald, Läänemaa 90305
tel:4724220 ; 4724221
e-mail: ring(at)matsalu.ee
www.matsalu.ee
Uku Paal, Estbirdning
Värvirõngaste lugemisest
Miks rõngastamine on vajalik?
Rõngaste abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja lindude käitumisbioloogiast, jälgides teatud isendite igapäeva tegemisi ilma neid häirimata.
Miks värvirõngad on paremad kui klassikalised metallrõngad?
Värvirõngad (sealhulgas ka tiivamärgised, kaelarõngad, värvitud sulepartiid ja muud distantsilt loetavad märgised) annavad palju enam taasleide kui metallrõngad (ei pea rõngastama suurt hulka isendeid) ja nende lugemisel ei pea linde uuesti kinni püüdma (väiksem stress lindudele). Ühe isendi mitmekordsel vaatlemisel eri piirkondades saab tema elukäigust parema ülevaate.
Kas kaelarõngad on lindudele ohtlikud?
Kaelarõngaid eelistatakse jalarõngastele seetõttu, et kõrges rohus toituvate hanede ja luikede jalarõngaid on raske lugeda. Kaelarõngastega linnud on ka mitmeid aastaid pärast rõngastamist hea tervise juures ja nende pesitsusedukus on samuti normaalne. Ilmatsalus 2001. aastal kaelarõngad saanud laululuiged käivad igal talvel Saksamaal talvitumas ja suvel kasvatavad Eestis mitu poega üles.
Kuidas leitud rõnga informatsioon üles märkida?
Alguses võib tunduda, et üles peab märkima tohutult palju infot korraga.
Väikse harjutamise järel tead, millele tuleb keskenduda ja olulise info üles märkimine võtab vaid hetke.
Foto on alati suureks abiks.
Märgi üles järgnev info:
* leitud linnuliik, võimalusel ka linnu vanus ja sugu
* leiu kuupäev
* täpne leiukoht
* linnu tegevus, pesitsevate lindude puhul ka pesitsusjärk
* vaadeldud tähe/numbrikombinatsioon.
PEAD OLEMA 110% KINDEL, ET OLED RÕNGA ÕIGESTI LUGENUD! Kui on kahtlusi info õigsuses, siis märgi see üles. Poolikutest kombinatsioonidest ei ole enamikul juhul väga palju abi (v.a. haruldaste liikide rõngad).
* rõnga või rõngaste värvus
* rõnga asukoht (kael, jalg, tiiva- või seljamärgis)
* jalarõngaste puhul märgi üles kummas jalas rõngas on. Kui rõngaid on mitu siis on tähtis teada, mõlemas jalas olevate rõngaste värvikombinatsioonid üksteise suhtes (kas loetud alt üles või vastupidi).
Kas rõngad on tarsusel või tibial.
Foto või märkmikku tehtud joonise abil on lihtne kombinatsiooni meelde jätta
* värvitud sulepartiide puhul pead märkima üles täpselt mis sulepariid on värvitud ja mis värvi need on
* vahel on rõngad kulunud või katkised (ka see on projektijuhile oluline info, kuna saab hinnata rõngaste vastupidavust)
* kui vähegi võimalik, siis tee linnust foto. See võib anda olulist infot linnu sulgimise ja ea/vanusemäärangu kohta.
Kuhu oma leidudest teatan?
Eestis koordineerib rõngastustegevust Matsalu Rõngastuskeskus.
Kontaktid:
Matsalu Rõngastuskeskus
Keskkonnaamet
Penijõe, Lihula vald, Läänemaa 90305
tel:4724220 ; 4724221
e-mail: ring(at)matsalu.ee
www.matsalu.ee
Võid info ka kohe vastava rõngastusprojekti koordinaatorile edastada, aga tähtis on, et taasleiu ja rõngastusinfo jõuaks ka Matsalu Rõngastuskeskuseni. Taasleiust info saamine võtab tihti kuid ja vahel isegi aastaid. Seega vastuse ootamisega peab kannatlik olema. Vahel pole info rõngastatud isenditest veel rõngastuskeskusteni jõudnud, kuid rõngast on juba mitu korda selle aja jooksul loetud.
Mida on värvirõngaste lugemisel vaja?
1. Head optikat
Kuni 60-kordse suurendusega vaatlustoru on parim abivahend, kuid hanede ja luikede kaelarõngad võib soodsates oludes ka binokliga ära lugeda. Ka kajakarõngaste lugemine võib binokliga õnnestuda, kuna kajakatele pääseb tihti väga lähedale. Vahel saab isegi metallrõnga binokliga loetud.
2. Kannatlikkust
Tihti istub rõngastatud lind sellises poosis, et rõngakombinatsiooni ei saa kohe loetud. Siis tuleb oodata kuna lind oma asendit muudab või suurest parvest paremini nähtavale tuleb.
3. Kriitikameelt
Valesti loetud rõngas võib projektijuhile palju segadust tekitada. Kontrolli loetud rõngas ALATI veel kord üle, isegi siis kui oled päris kindel.
4. Kasuta võimalusel kaamerat, et saaksid rõngastatud linnud pildistatud
Foto abil saab infot linnu sulestiku, ea ja vanuse kohta. Samuti on see tähtis dokument, kui rõngastaja on teinud info üles märkimisel mingi vea.
Vahel võib fotolt ära lugeda isegi lendava linnu rõngakombinatsiooni.
5. Algteadmisi käivitatud rõngastusprojektidest, et teada mida ja millal otsida.
Peamised liigid ja liigirühmad, kelle rõngaid Eestis kõige enam leitakse:
* haned ja luiged – kaelarõngad ja väikeluikedel tihti ka värvilised jalarõngad
* kajakad – jalarõngad ja harvem ka tiivamärgised (tavaliselt
hõbekajakatel)
* sookurg – kombineeritult värvilised jalarõngad
* must-toonekurg
* kotkad (meri- ja kaljukotkal kombineeritult värvilised jalarõngad)
* kormoran
Täpsemat infot Euroopa projektidest leiad www.cr-birding.be
Väldi vigasid!
Rõngaste graveeringutel võib olla kasutatud erinevaid fonte ja seetõttu samad tähed/numbrid võivad olla natuke erineva väljanägemisega. Näiteks on lihtne segi ajada:
* “T”, “L”
* “1” ja “J” kui font on kitsas
* “A” ja “4” võivad samuti väga sarnased olla.
Kui kogu tähis pole näha, siis on riskantsed paarid:
* “0” ja “U”
* “7” ja “Z”
* “K” ja “X”
* “V” ja “Y”
* “3”,”5” ja “S”
Samuti määrdunud rõngaid võib valesti lugeda. Sageli tehakse vigu kui rõngast loetakse tagurpidi. Ka värvide hindamisel võib vigu teha. Sõltuvalt valgusoludest võivad segamini minna näiteks roheline ja sinine värv. Rõnga värv võib ka pleekimise tõttu muutuda.
Uku Paali artikkel ja näidiste pildid:
http://www.estbirding.ee/artiklid/157/varvirongaste-lugemisest
Teised kaamerad | Videod | |
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast | Kurgede ränne (2008-2010) | Korallnarmik (2011) |
Linnukaamerad Hollandis | Kotkaste ränne (2008-2010) | Kure TV (2011) |
Raivo rännakud (2007) | Kure TV 2 (2011) | |
Tooni rännakud (2007) | Merikotka TV (2010-2011) | |
|
5. aastaaja TV (2010)
|
|
Konnakotka-TV (2009-2011) | ||
Seire-TV (2009) | ||
Kure-TV (2009) | ||
Talvine kotka-TV (2008) | ||
Sea-TV (2008-2009) |