Foto: Arne Ader
Tõrvalilled.
Eesti looduslike nelgiliste kõige esinduslikum ja suuremate õitega, kasvukohtadeks on kuivemat sorti niidud ja mäenõlvad. Intensiivse põllumajanduse ajad olid tõrvalilledele sobivaimad: võsastumine, karjamaade vähene kasutamine on kasvukohti vähendanud.
Tõrvalillede välu on silmale kaunis ja kutsub jaaniaegset lillekimbu seadjat. Korjaja pihudesse võivad kleepuvad, sageli tumedad varred kinni jääda. Selle „tõrvaga“ kaitseb taim oma õisi lehetäide ja sipelgate eest, kelle kooseksisteerimine on kõigile teada.
Õied on väga nektaririkkad, aga neilt saavad õienestet vaid pika imilondiga putukad – kimalased, liblikad.... Isegi soojadel ja valgetel kesksuveöödel, käib kasvukohtades vilgas putukategevus.