looduskalender.ee

 

Pihlamarjad

 

Harilik pihlakas

Sorbus aucuparia

 

Nõnda nagu tänavuse õuna ja ploomisaagiga on pihlamarjadega – kus on kus pole pea üldse. Rannarahva pärimusi mööda tähendas pihlamarjade rohkus tormist sügist ja nüüd on põhja – loode ranniku puudel sõna otseses mõttes „üksikuid“ marju. Polegi sedavõrd vaest aastat trehvanud on ju pihlamarjad sügisrändel paljudele lindudele asendamatuks toiduallikaks – nendega puu levibki. Sisemaal on kohati pihlamarju ilusti, kellele vaatamiseks, kellele tarvitamiseks.

 

Arne pildilt on näha pihlamarjade „viiskannad“ e. inimese märk ja seetõttu on pihlakat maagiliseks puuks peetud. Tänapäevalgi kaitseb pihlakaoks mõnes kohas nõiduse eest – kasvõi mõne mehe autos.

Puit on ilus ja käsitöömeistrid valmistavad neist kenasid meeneid ja seda puud on mõnus puudutada.