Väikeseõiene lemmalts
Foto: Arne Ader
Väikeseõieline lemmalts
Väikeseõiene lemmalts |
Ikka ja veel saab õistaimedest rääkida. Ilmad on saajad ja õiget öökülmagi pole veel olnud. Aedades kasvab muru ja väikeseõieline lemmalts õitseb.
Umbrohuna me seda taime tunneme ja ikka seal, kus inimene on looduslikku taimkatet lõhkunud või selle hävitanud. Teede veertes, prahipaikades, reostunud taimkasvukohtades ja seal, kus hooletu inimene läheduses. Taime peetakse invasiivseks taimeliigiks, kuid meie looduslikule taimkattele väikeseõiene lemmalts konkurentsi ei paku.
Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Ledebour tõi taime 1827 aastal, Altai ekspeditsioonilt ning istutas Tartu botaanikaaeda. 1852 aastal oli väikeseõiene lemmalts jõudnud metsistunult Tartu parkidesse ja aedadesse. Veel mõni aastakümme ja levik juba terves Eesti mandriosas vaid saartele jõudmine võttis rohkem aega.