looduskalender.ee

 

Jälje ja mobiili võrdlus

 

Pruunkaru

Ursus arctos

 

Ilmad on nädalavahetusel sügiskaunid, maapind külmumata ja jäljed niiskel pinnasel päris hästi nähtavad ning säilivad järgmise vihmani.

 

Pruunkarud on kõrgemate uinakupaikade otsingul, valmistatakse ette kindlasti rohkem kui üks plats. Kuhjatakse sammalt või mõnda teist metsamaterjali, pinnas trambitakse kinni, uuritakse tuulemurtud puude aluseid - võimalusi on hulga. Koht peab kõrgem olema, et küljealune märjaks ei saaks. Tiinetel emakarudel on jaanuaris järglasi oodata. Tänavuste noorkarude ja emaslooma uinakuasemed on lähestikku. Täiskasvanud isasloomad kellegi seltsi ei vaja.

 

Nüüd Triinu jäljepildi juurde: esijala pinnasele jäetud jälg on lai ja lühike, viie varba ees võib vahel näha küüniste jälgi. Tagajala jälg oleks kui “inimese astutud”. Karujälgi mõõdetakse laiuses ja põhjendatutult:

6 … 9 sentimeetrised esikäpa jäljed kuuluvad tänavu sündinud karujõmmidele, nemad liiguvad koos emakaruga. Kas veidi vähemad või suuremad kui kümne sentimeetri laiused jäljed kuuluvad 1 -2 aastastele noorloomadele. Suuremad on täiskasvanute jäljed, siis mõõdetakse ka tagajälje pikkust. 25 sentimeetri pikkuse tagajälje omanik on juba väga arvestatav isend.

 

Kellade keeramise aegu on päev päris lühikeseks jäänud ja pruunkarud tegutsevad silmavalguse ajal. Ekskremendihunnikud on suured, tumedad, sisaldades silmaga nähtavalt taimeosakesi ja ei lagune looduses kuigi kiiresti.

 

“Karuhunnik” tee veeres

 

Esikäpajälg möödunud nädalast

 

Vaata Triin Ivandi blogi:

http://triini-mannike.blogspot.com/2010/10/ponev-oo-alutaguse-karuvarjes.html