Fotod: Arne Ader
Raagus maastikel torkavad nüüd silma leevikesed
Meie leevikesed elavad suvisel pesitsemise ajal peiduliselt, ega neid naljalt sel ajal ei märka, kui just pesapuu teada pole. Nemad pole sedavõrra seltsingulised, kui teised vindilised. Meil pesitseb ümmarguselt sada tuhat paari leevikesi ja talvituma jääb paarsada tuhat lindu – sama suurusjärk.
Oktoobris trehvas põhja poolt tulnud rändureid ja novembris salgati liikumine jätkub.
Mõlemast soost vanalindude pealagi on must, noorlindudel veel mitte. Kõikidel on mustad tiivad, valge vöödiga. Leevikesepunased põsed, kurgualune ja rind on isaslindudel, emaslinnu sulestik samades kohtades heledam pruun. Silmarõõmu jätkub.
Toitutakse puude pungadest, taimede seemnetest ning nüüdseks juba vähestest marjadest, mis põõsastele, puudele jäänud.
Leevike