looduskalender.ee

 

Aulid merel

 

Aul

Clangula hyemalis

 

Tundraaladel pesitsenud aulid koonduvad talvitumiseks Soome lahele ja Läänemerele,  juba on märgatud üksikud tuhandelisi koondumisi. Kahjuks on aulide arvukus viimasel aastakümnel kahetsusväärselt vähenenud, paljuti õlireostuse tõttu, sellest hoolimata kõige arvukam läbirändaja.

 

Tähelepanu tahaks juhtida talvesulestikule. Isaslinnud on hõlpsasti äratuntavad oma  pikkade, kitsaste ja mustade sabasulgedega, teised veelinnud sellistega uhkeldada ei saa.  Sulestik musta – valge kirju, pealagi valge ja põsel - kuklal tume laik. Nokk kahevärviline, tüvikult tume, nokaots hele.

 

Tänavusuviste noorte isaslindude nokk sarnaneb vanalindudele, aga sulestikult emaslindudele.

 

Tegu on väikese sukelpardiga, emaslindudel nn talvesulestik isenditi muutlik, nokk on tume ja lühike. Silmaümbrus ja kael heledad, põselaik tumepruun, Seljasulestik pruunikashall ja rinnalt hallikas. Esineb väga heleda sulestikuga isendeid.

 

Sukeldub hästi ja vajadusel väga sügavala (mõõdetud pea kuuskümmend meetrit), toidusedelisse kuuluvad limused, vähilaadsed või väikesed kalad.

 

Arvukad on merel ka sõtkaparved eks neid tutvustame lähipäevil.