Foto: Arne Ader
Händkakk
Silmavalgust jääb meie jaoks päev päevalt vähemaks. Mida talve poole seda suurem võimalus on händkakku päevasel ajal talle sobival vaatluspuul kohata. Liugleva ja kakkudele omase hääletu lennuga suur lind. Emaslinnud on isaslindudest pea kolmandiku võrra raskemad, aga päris kilgrammi raskust välja ei venita, seega ka suuremad. Varemalt võis kohata vaid põlistes okasmetsades, nüüdseks asustavad ka Lääne – Eesti lehtmetsi, vaid meie saartel ollakse eksikülalised. Kohata võime väga erinevates metsatüüpide, rabade ja soode servaaladel jahti pidamas
Händkakk on pika keha ja sabaga ning heledama sulestikuga. Tumedaid silmi ümbritsevad helehallid silmasõõrid, nokk kollane ja nokaalune hall. Jalad valkjad, küünised mustad.
Talvine arvukus oleneb põhitoiduse, näriliste olemasolust ja kõigub olenevalt aastatest kolme ... viie tuhande isendi vahel. 2005 aastal oli meil hiirte arvukus väga suur ja händkakke rändas meile talvituma Venemaalt. Nn „hiireaastate“ kordumiste vaheaeg on neli kuni kuus aastat, aga see pole kindel reegel, pigem tähelepanekud.