looduskalender.ee

Mutt

 

Harilik mutt

Talpa europaea

 

Mutt talveuinakut ei tee, pigem pahandust rohumaadel, sügisesel ajal. Mõnus on toimetada seal, kus muld kobe ja toitu palju – metsaservad, rohumaad, aiad ja pargid. Paksus metsas mutt ei ela.

 

Silinderja keha, püstise enamalt jaolt musta tiheda kasukaga. Vahetab parasjagu talvekarva. Mullas liikumiseks on hädavajalikud tugevad jalad ja küünised. Imepisikesed silmad karvade peidus, aga maapinnal liikudes ollakse abitud, järelikult pole nägemine eriti hea. Kõrvalestad puuduvad ja kuulmine kehva. Nina ja ülamokk kokku kasvanud, nagu kärss kompamiseks ning haistmine hästi arenenud, mis annab kätte kaevamise suuna, kus näiteks vihmaussi jahti jätkata.  Putuktoiduliste ainevahetus on kiire, „headel aegadel“ sööb mutt päevas kahe oma kehakaalu jagu ehk hinnanguliselt sada viiskümmend grammi. Nagu öeldud on peatoiduseks  vihmaussid, tuhnib: putukaid ja putukavastseid, tigusid, sisalikke, konni ning hiiri, nälja korral pruugib raibet.

 

Talve veedab allpool maapinna külmumispiiri. Välja arvatud kevadine „pulmaaeg“, elab üksikult ja on agressiivne liigikaaslasest sissetungija vastu.

 

Hämmastav, et alla saja grammine „kaevur“ suudab pinnale tõugata kilose mullahunniku. Mutihunniku keskel on liigitunnusena umbes 35 mm läbimõõduga tunneli ava.

 

Mutimullahunnik