looduskalender.ee

 

Metsnugis

 

Metsnugis

Martes martes

 

Enamuse aja veedab metsnugis puude otsas, eelistades metsa koos tiheda alusmetsaga ja häid varjevõimalusi. Veest hoiab eemale, kuid koos jää tekkega võivad roostikud pakkuda arvestatavat toidulisa.

 

Saleda metsnugise suurust võib võrrelda kassiga. Teistest kärplastest ollakse veidi suuremad ja pikemate jalgadega, aga kivinugisega isegi väga sarnased. Nimetatutel saab vahet teha rinnalaigu kuju ning värvuse järgi. Metsnugise maniski karvavärvus on kollakast kuni oranshini. Kivinugise rinnalaik hargneb esijalgadel kaheks ning vaheldub valgest, kollakasvalgeni ja trehvame enam kultuurmaastikel, kui metsas.

 

Jätab lumele enamalt jaolt ebamääraseid ovaalse kujuga paarisjälgi kuna talvel on tallapäkad karvased ja tagumised jalad lähevad esimeste käppade jälgedesse. Veidi mööda maad liikunult kaovad jäljed mõne puu juures ning puult – puule liikumine käib oravale väga sarnaselt.  Hämara ja ööloomana liigutakse suht palju, kuni kümme kilomeetrit ööpäevas. Talvel varjutakse väga juhuslikes kohtades, tegevuse piirkond laieneb kuna tegu üksikeluviisiliste koomadega.

 

Kiskja on kiskja ning võib talvel jälitades murda endast suuremat valgejänest on oravate vaenlane, jahib maapinnal toituvaid kanalisi, raibe on arvestatav toidulisa.

 

Kivinugis