Fotod: Arne Ader
Nurmkanad toiduotsingul
Kellele on lumi rõõmuks, kellele nuhtluseks ja milliseks ilmastik lume veel vormib?
Vana nimega põldpüüd on väikese kana suurused. Metsas me neid ei kohta, ikka niitudel, põldudel, umbrohtunud aladel, rannakarjamaadel nn mosaiikmaastikus. Tegutsetakse ju eranditult maapinnal. Praegune lumikate on tuhkjas ja maapinnani siblimine – kaevamine veel hõlbus, et toiduni jõuda: teraviljajäägid, seemned, rohttaimed...
Pakaseliste ilmadega on lumi nurmkanadele mõnusaks kasukaks. Seal nad istuvad pea liikumatult lumevaiba sees vaid telliskivikarva peanupud paistmas ja tuisuga otsitakse varju kas või hekkide lähedusest.
Karmimaks läheb elu pärast esimest sula, mida järgmiseks nädalaks lubatakse. Näis milline jääkoorik seejärel lumele tekib? Arvukuseks hinnatakse mõnikümmend tuhat lindu ja karmid talved on nurmkanadele reeglina hukatuslikud. Talvisteks vaenlasteks on rebased – kährikud, keda on palju ja röövlinnud.
Nurmkanarajad lumel