looduskalender.ee

 

Tutt - tihane

 

Tutt – tihane

Parus cristatus

 

Vähe on värvulisi, kelle pealage „sõjakas“ tutt ehib. Siidisaba, tutt - tihane ja sellega kogu Euroopa nimekiri lõpeb.

 

Võib terve elu mööda saata mõnes okaspuutukas ja oma vilka liikumise tõttu päris raskelt vaadeldav.

Kui tutt – tihase elukoha lähedal on toidumaja ülesse pandud võib seda külastada, haarata seemne ja läinud ta ongi. Eelistab toituks putukaid, selgroogseid ja okaspuuseemneid. Tegutseb eripäraselt teistest tihastest vahel maapinnal, kogub talvevarusid ja peidab puukoore pragudesse (teeb seda ka toidumajast nopitud päevalilleseemnetega). Väike kodumets on linnule tuttavam, kui oma „tasku“.

 

Tutt – tihase musta valgekirjust tutist me rääkisime. Tumedast nokast allapoole jääb suur must kurgulaik. Hallikalt träpsulist põske lõpetab must kaarjas joon mida omakorda ümbritseb ringjalt valge sulestik. Selg pruunikalt hall, valkjas kõhualune kreemi tooniga.

 

Saartel haruldane, mujal päris tavaline, kui talviseks arvukuseks hinnatakse üle paarisaja tuhande isendi.