Foto: Arne Ader
Metsisekukk
Tundub, et lumekatte all ägav mets on lindudest tühi, aga elu metsas pole seisma jäänud.
Rabade, rabamännikute ja nendega piirnevatel aladel võib kohata meie looduse põlisasukat – metsist e mõtust. Tegu on meie suurim kanalisega. Selline võimas ja jässakas, täiskasvanud kuke kaal võib küündida nelja kiloni, kanad on poole kergemad ja erinevad lisaks suurusele ka värvustunnuste poolest - seda nimetatakse dimorfismiks ja on kanalistele puhul tavaline.
Talviseks põhitoiduseks on vähese toiteväärtusega männiokkad. Päevas tuleb okkaid süüa vähemalt paarisada grammi. Teravate ja kõvade okaste pugus „jahvatamiseks“ vajavad mõtused väikeseid kivikesi ja kui kõrvalisemad kruusateed on lumest lahti aetud võib trehvata linde teedel nokitsemas.
Uhke vaatepilt – hanesuurune, ilma kaitsevärvuseta metsalind puu otsas. Jalad on metsistel kaetud karvataoliste sulgedega, mis on talvel tihedamad ja varvaste külgedele on kasvanud sarvliistakud, mis aitavad libedatest männiokstest kinni hoida ja paksul lumel nagu räätsadega liikuda.
Arvukuseks hinnatakse kolm kuni viis ja pool tuhat lindu.
Meeldetuletuseks, et tedred toituvad talvisel ajal kaasikutes pungadest, aga rabamännikus suurt kanalist kohates on tõenäoliselt tegu metsisega.