Foto: Arne Ader
Sabatihane
Vaatame aialindude vaatluse valguses kuidas sabatihased talvel tegutsevad. Kuuluvad nad aga hoopis sabatihaste sugukonda, kõik teised tihaslaste sugukonda.
Meie kangelased liiguvad väikestes salkades ja selle moodustab tavaliselt möödunudsuvine perekond või mitu perekonda. Mõlemast soost linnud on sarnased. Noorlindudel on tumepruunid põsed, kukal ning selg ja sulestikus puuduvad roosakad toonid ehk alakülg on õrnalt kollakas.
Vanalindude pea, kael ja rind on helevalge. Külgedel ja kõhul kumab roosakat helki, ülipikad sabasuled on mustad, valgete veertega. Valges peas ilmekad mustad särasilmad ja pisike nokk. Sabatihased pole eriti taimetoidulised aga vahel nad toidumajade juurde satuvad, siis tuntakse huvi pigem pekitüki vastu.
Teiste lindude vastu sõbralikud ja inimpelglikkust ülesse ei näita.
Kohata võime sega – ja lehtmetsades või võsastikes aga ega nad eriti paigal ei püsi, et neid rahulikult vaadelda annaks. Headel aastatel võib meil talvituda kuni sada tuhat lindu.