looduskalender.ee

 

Portree

 

Merihärg

Myoxocephalus quadricornis

 

Kudu ettevalmistused algasid jõulukuul, siis hakkas kudeterritooriumi valinud isaskala sealt konkurente välja tõrjuma või oli see alles „eelmäng“. Lahtise marjaga merihärgi on kalameeste püünistesse viimase paari nädala jooksul juba trehvanud. Merihärjad eelistavad kudemiseks liivapõhja kuni kümne meetri sügavuses. Kudepesa on veerandmeetrise läbimõõduga, kuhu emaskala marja heidab viis kuni kaheksa tuhat marjatera, mille isaskala viljastab. Sellega on emaskala roll täidetud.

 

Pesa jääb isashärg valvama vähemalt paariks kuuks. Mari vajab koorumiseni liigutamist, tuulutamist ning kaitset kutsumata külaliste eest. Merepõhjal valvav härg ei tagane isegi röövlist tursa eest, väiksematest nihverdajatest kõnelemata. Kuna merihärjal puudub ujupõis, siis ongi tema koht põhjas varitsemas, ujuma minnakse suurte esiuimede ja saba abil.

 

Merihärja kalamari on harjumatult sinakasrohelist värvi, aga tõeline delikatess.

 

Merihärg.