looduskalender.ee

 

Looduskalender palus kalakajakaid aastakümneid uurinud Kalev Rattistelt kommentaari:

 

Kalakajakad peaksid valdavalt olema talvitusaladel, milline on meil talvituvate lindude elutegevus hetkel meie rannikul ja kuidas võis kalakajakas sattuda merikotkaste söötmisplatsile?

Matsalu laidudel pesitsevad kalakajaka vanalinnud lahkuvad meilt kohe peale pesitsusperioodi lõppu ja suunduvad otse talvitamisaladele. Juuli lõpus võib neid kohata juba Hollandis ja Lõuna-Inglismaal. Enamus meie kalakajakatest veedab oma talve Hollandis, Taanis ja Saksamaal, väiksem osa Lõuna-Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal. 1960ndate alguses olid talved Lääne-Euroopas eriti külmad ning siis leiti meie kalakajakaid isegi Lõuna-Prantsusmaalt ja Portugalist. Kalakajakad on väga truud oma  talvitamispaigale - aastast aastasse veedetakse talv ühes ja samas kohas (näit. Kopenhaageni vabasadamas või Amsterdamis Erasmuspargis). Omamoodi rekordiks on plastikrõngast P856 kandnud isaslind, keda vaadeldi kaheksal talvel järjest Bremeni linnas kokku 142 korda. Pesitsuspartnerid rändavad ja veedavad talve lahus, kokku saadakse uuesti kevadel pesitsuspaigal.

Noored ei lenda talvitamispaika koos oma vanematega, vaid hulguvad sügisel päris palju ringi. Mõnikord satutakse hulkumise ajal hoopis talvitamispaigast kaugemale, näiteks Soome ja Venemaale. Talvitamispaika jõuavad nad seetõttu muidugi hiljem.

Sügisel rändab meilt läbi ka suur hulk mujalt pärit kalakajakaid. Näiteks Tartus Lõunakeskuse katusel võib mõnel sügisel septembris-oktoobris näha sadu kalakajakaid turvaliselt puhkamas.

Väike osa kalakajakatest veedab oma talve merel Läänemere idaosas. Kust nad pärit on, ei ole täpselt teada. Siiski meenub üks Eestis rõngastatud kalakajakas, kes tabati talvel Liivi lahel. Ka tänavusel talvel saadavad kalakajakad Soome lahes ja Hiiumaa lähedal traalivaid kalalaevu. Need kajakad on püsivalt kalalaevade juures avamerel. Kert Rannaste, üks meie agaramaid kajakarõngastajaid teatas just eile, et tema laeva juures on üle 160 kajaka, enamuses kalakajakad ja vaid üksikud hõbekajakad. Umbes sada kalakajakat on tal õnnestunud kinni püüda ja märgistada. Kinnipüütute seas on olnud nii Hollandi, Rootsi kui ka Soome rõngaga lind. Kus ja millal ning mis asjaoludel (pesapojana, talvitajana) need linnud on rõngastatud, selgub siis kui saabub vastus nende maade rõngastuskeskuselt. Üks kajakas kandis ka Eesti rõngast ja oli rõngastatud kaks aastat tagasi Kerdi enda poolt Paldiski lähedal.

Tugeva tuulega võivad merel talvitavad kajakad sattuda ka maismaale. Kotkaste söögiplatsil kohatud kalakajakas ongi arvatavasti tormituultega Peraküla kanti sattunud ning siis teiste lindude (vareste ja ronkade) järgi söögikoha “välja peilinud”.

Talvel näevad kalakajakad välja hoopis teisiti kui kevadel pesitsemise ajal. Kotkaste söögiplatsil kohatud lind ei ole mitte noorlind (need on üleni hallikaspruunid), vaid vanalind. Kevadine ilus valge pea ja kael on nüüd kirju, kollane nokk on muutunud pruunikaks/sinakaks ja noka ots on laialt must, ka jalad on märksa tumedamad.