looduskalender.ee

 

 

Kaljukotkas e maakotkas

Aquila chrysaetos

 

Nädal tagasi nägime hallhüljeste seirekaamerast merikotkaste mängu. Mats trehvas ja sai pildid maakotkaste "kevadest südames".

 

Tõeliselt uhked, isegi nüüd talve lõpul liugleva lennupildiga, tiiva - ja sabasuled harali. Pesakoht on paaril kindlasti üle vaadatud, vast ka kohendanud kui lumi hangena pesa ei kata. 

 

Kaljukotkaste vanalinnud talvituvad oma pesapaiga lähistel. Pesapuuks on enamasti suur mänd, aruharva rajatakse pesa kuusele või haavale, sageli kusagil soo - või rabasaarel.

 

Meil pesitseb neli ... viiskümmend kaljukotka paari, mõned paaril on kaks pesa, aga neid asustatakse erinevatel aastatel. Kaljukotkad on äärmiselt pesatruud ning häirimata võivad samal kohal pesitseda aastakümneid ja nendest kõneldakse legende, mis püsivad rahva mälus. Märtsikuu pooleks on tavapäraselt kurna munetud üks või kaks muna. Poegade koorumist võib oodata aprilli teisel poolel.

 

Lennuvõimeliseks saab reeglina juulikuus üks pesapoeg. Maakotkad pole just viljakad, seega on mida kaitsta.