looduskalender.ee

 

Kiivitajad metsakaamera vaateväljas

 

Kiivitaja

Vanellus vanellus

 

Selline on varajaste rändurite elu, saabutakse lõunatuule toel ja juba järgmisel päeval ollakse lõokesetalves. Lõuna – Eestist tuli kiivitajateateid mõne päeva eest, eilseks oldi juba Põhja – Eestis. Varajaste saabujate risk tõsise külmlaine tõttu hukka saada on suur ja toidupuudusest tekkivast kurnatusest võib pesitsemine ära jääda aga täpselt sama kordub aastast – aastasse.

 

Varajastest kevadekuulutajatest on saabunud künnivaresed ja põldlõokesed, nähtud on kuldnokka ning õõnetuvi. Kiivitajaid näeme esmalt sulanud lumega kohtades, lompide veeres. Vesi sulatab külmunud pinnast ja tõenäoliselt on sellistes paikades midagi söödavat.

 

Lennul paistavad ümarate otstega must – valged tiivad. Emas – ja isaslind on suht sarnased: isaslinnu kuklatutt on pikem ja uhkem, kurgualune on musta sulestikuga. Emaslinnu kuklatutt on pisem, kurgualune laiguline, noorlindudel suisa hele. Heas valguses äärmiselt värvikad linnud.

 

Kuni aprilli pooleni läbib Eestit suur põhjapool pesitsevate kiivitajate läbiränne ja samaks ajaks on ka kohalikud pesitsejad ennast sisse sättinud. Meil võib hinnanguliselt pesitseda paari kuni  kolmekümne tuhande kiivitajapaari jagu.

 

Kiivitaja