Uus loodusfilm "Suur jõgi" eesti tegijatelt

Küsitles: Helen Arusoo
 
 
Episoodi lumekaku poegadega
 
Neljapäeval kinos Artis esilinastuva loodusfilmi “Suur jõgi” produtsent Riho Västrik selgitab Looduskalendrile kiirusutluse korras, miks ta sõitis kolm aastat tagasi filmima kauget Leena jõge.
 
Film “Suur jõgi”  käsitleb hiigelveekogu Leenat, mis on eestlasele haaramatud 4400 kilomeetrit pikk jõgi. Kui palju kliima ja maastik selle aja jooksul muutub?
Film on Leena lättest ja suudmest. Vahepealset 4000 km me aga ei puuduta, kuigi filminud oleme ka keskjooksul, näiteks Leena sambaid. Leena algab mägedes, Baikali ahela nõlvalt, voolab läbi Siberi taiga, steppide ja tundra ja jõuab välja Põhja-Jäämerre. Seal, kus on mägisem, on jõe säng kitsam, kus ahistavad kaljud kaovad, valgub jõgi kilomeetrite laiusena maastikule. Delta ise on oma pindalalt ainul pisut väiksem, kui Eesti.
Suur osa jõest voolab igikeltsal. See on raskesti mõistetav, sest jõe läte on enam-vähem sama lõunas, kui Eesti. Ometi on igikelts saareliselt levinud kuni Baikalini ja see tähendab, et enamikele inimestest, kes Leena kallastel elavad, on see ka ainus veeallikas.
 
Mida tähendab Leena jõgi Sulle, filmi "Suur jõgi" produtsendile?
 
See on romantiline seiklus, mille eesmärgiks oli midagi kogeda ja teada saada. Kolm aastat Leenal käimist kinnitas algse idee paikapidavust - see "suur jõgi" mõjub magnetina ja mitte üksnes lindudele ja loomadele, kes ta kallastel elutsevad, vaid ka inimestele. Ühest küljest suhteline puutumatus (nii üla- kui alamjooksul), teisest küljest suurus ja võimsus. Ka Leena lätet ümbritsev taiga mõjub tegelikult veekoguna - maailmamerena. Kui kõrgemast punktist vaadata horisondi taha kaduvat lainetavat sini-rohelust, siis saad aru, kui tühine sa oled, kuid õigete oskuste ja hea tahtmise korral pole põhjust oma väiksust karta.
 
Vähesed suudavad Eestis teha loodusfilmi väljaspool kodumaad. Kas see on nii keeruline, kui näib kõrvaltvaatajale?
 
Loodusfilmi teha on omaette kunst, sõltumata sellest, kas välis- või kodumaal.
Loodusel on oma plaanid ja need ei ühti tavaliselt filmitegija soovidega.
Välismaal pole selles mõttes erilist tähendust. Me oleme valinud selliseid kohti, mis on meile enestele hingelähedased. Siber ja Kaug - Põhi on nii põhjatud suurused, et seal võib elu lõpuni selliseid paiku leida.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)