loodusheli: Veljo Runnel
fotod: Arne Ader
Musträstas.
| Musträstas |
 |
Ainult musträsta isalinnul on kollane nokk ja must, ilma metalläiketa sulestik. Emalinnu nokk on pruunikas must, sulestik seljalt tumepruun ja kõhualune laiguline. Maapinnal liiguvad kõik rästad hüpeldes.
Musträsta kaunist laulu kuuleme umbes tund enne päikesetõusu. Õhtul lõpetatakse kolmveerand tundi peale loojangut.
Vainurästas.
| Vainurästas |
|
Meie kõige väiksem rästas on vainurästas. Hallikaspruuni seljaga, märgatava valge kulmutriibuga (teistel rästastel sellist pole), roostepruunide külgedega ja halliträpsulise kõhualusega. Emas- ja isaslinnud on sarnased.
Vainurästast võib kuulda alates aprillist, pesitsevad lehtpuistudes, inimasulates, parkides, kalmistuil... Vainurästa laul on intensiivne varahommikul, alustab juba hämaras, vahel kuni kaks tundi enne päikesetõusu. Laul on kaheosaline, algab vilejate hüüdudega ja lõpeb krigiseva häälitsusega.
| Laulurästas |
|
Selg hallikaspruun, küljed kollakasvalged, helehall rindmik ja kõht kaetud tumepruunide täppidega. Emas- ja isaslind on sarnased.
Laulurästa kõlav laul koosneb vahelduvaist vilistustest, millest igaüht korratakse 2...5 korda. See on heaks tunnuseks, mille järgi eristada nende laulu teistest rästastest. Laul kõlab "ilmekalt", on laia hääleulatusega ja üksikuid stroofe rõhutav. Laulu alustatakse esimese metsalinnuna, suisa pimedas, paar tundi enne päikesetõusu, päeval kõlab laul harvem, aga muutub elavamaks päikeseloojangu ajal, kestes jällegi paar tundi peale loojangut. Laulurästas on metsalind, eelistades kuusikuid.
Hoburästas.
| Hoburästas |
|
Nime järgi võib juba otsustada, et on kõige suurem rästas, näeb välja nagu laulurästas.
Hoburästa meeliselupaigaks on kuivad valgusküllased männikud. Laul meenutab musträsta oma, on aga lihtsam ja väiksema ulatusega. Laulu alustab hommikul kuni tund enne päikesetõusu ning õhtul vaikib enamasti juba enne päikese loojumist.
