Tekst ja foto: Tiit Hunt ja Rutt Hints
Ölandi "trollimetsa" (Trollskogen), 800 - 900 aastat vana "trollitamm" (Trolleken).
Neitsilik saar – Blå Jungfrun on iidne kalju Ölandi ja mandri-Rootsi vahel.
See Läänemere kõrgeim saar ulatub 86 meetrit üle merepinna ning kalju kõrgus mere põhjast on 130 meetrit. Kaljusaar on 1,15 kilomeetrit pikk, 840 meetrit lai ja kaljusaare pindala on 66 hektarit. Saarele andis 1555. aastal nime “Sinine neitsi” piiskop Olaus Magnus, kes kirjeldas esmakordselt sinavas meres kõrguvat punast graniitkaljut, mille graniitkivim on tekkinud 1,4 miljardit aastat tagasi. Saar sai oma nüüdse kuju jääajal, umbes miljon aastat tagasi ning praeguse välimuseni lihvis seda Antsülusjärve vesi umbes 6900 - 5000 aasta eest. Karl Linné kirjeldas saart põhjalikumalt oma raamatus “Reis Ölandile ja Gotlandile”.
Sellel raskesti ligipääsetaval saarel on ainus inimtekkeline moodustis kivilabürint, mis on vähemalt 350 aastat vana. Peale Esimest Maailmasõda hakati saart kaitsma ning 1920-ndatel aastatel loodi sinna rahvspark. Blå Jungfruni kõige iseloomulikumaks linnuliigiks on arktilist päritolu pingviini meenutav lind krüüsel. Saart külastab tihti merikotkas.
Siin elutsevad imetajatest: valgejänesed ja paar nahkhiire liiki. Saare idaküljel on väga liigirikas laialehine mets, kus kasvavad tammed, jalakad, jugapuud, vahtrad, kased ning kõrgemal männid. Hästi tunneb end luuderohi.
Saarega on seotud palju müstikat ja ebausku. Vanarahva uskumuse kohaselt lendasid nõiad luudadel, siis veel Bla Kulla´ ks nimetatud saarele, mis jäi raske ligipääsu tõttu ainsaks ristiusu poolt pühitsemata maatükiks. Looduslik kirik kaljulõhes ja neitsikamber näitavad esivanemate suhtumist loodusesse.
 Vaata panoraampilti! |
|||
Vaade saarele merelt.
