fotod Arne Ader
tekst Kristel Vilbaste
 |
Apelsinipuuõite lõhna täis Hispaaniast naastes tabas mind rõõmus üllatus – ka Eestimaal oli alanud kevad – maja ümber rõkkas linnulaul, liblikad lendasid, sipelgad sibasid, kuid... Peipsi rannas oli lumi üle pahkluu.
Nädala neli säravat kevadmärki:
toone- kuremängud,
kuldtähe tähesilmad,
laperdavad liblikad,
ja päikesepaitus.
Muidugi olid selle nädala tõsisteks üllatajateks kõiksugu laulvate värvuliste saabumine igasse aiasoppi. Linavästriku sirts ja metsvindi pinksumine, lõo lõõritus ja rästaste laul. Uued tulijad olid käblik, võsaraat ja punarind, kivitäks ja must-lepalind. Kangemad linnuvaatlejad suudavad praegu Eestimaalt ühe päeva jooksul sadakond erinevat linnuliiki kokku lugeda. Ja et hanesid ja parte tuli lõunapoolt kohe niipalju ning haruldasi, siis sai meie esilinduril Margus Otsal ameerika piilpardi märkamisega ületatud ka 300 Eestis kohatud erineva linnuliigi piir. Tuhanded haned näksivad orast Eesti põldudel, hüüab hüüp, metstilder saabus.
Kured ja toonekured
Looduskalendri SIGA-TV kaotas sel nädalal reitingus uuele tulijale Kurekaamerale. Programmi avalöögiks pakuti muidugi tõelist seepi – must-toonekurg Donna, kes on leidnud vaid mõned kuud peale lesestumist endale uue kaasa asus sellega kohe kaamera ees avalikku seksielu elama. Punkar Domino – nagu Aotäht Donna uue jalarõngastega kurgmehe ristis – pole muidugi siiski alati valmis Donna suudlustele aktiivselt vastama. Pesamadrats on neil aga juba mõnusalt rohelist sammalt täis topitud. Paljugi mis ses salapärases Jõgevamaa paigas toimub, jääb aga kaamerasilma vaateväljast välja. Siiski on mikrofoni kaudu kuulda, et sama aktiivne kevadmelu käib ka alumise korruse sookurgedel rabaveerel.
 |
Konnakortserdid on alanud! Kõige varasemad häälitsejad on meil rohukonnad (pildil) ja rabakonnad.
Konnad, sipelgad ja liblikad
Konnarahva võidujooks kudelompide poole algas äkki ja hooga, esimesed võitjad on juba päral ning krooksuvad valjul häälel – peamiselt pruunid konnad: sinise küljelaiguga rabakonnad ja laigulise kõhuga rohukonnad. Maitsvat sääsepraadi on ka ümberringi saada, kulus käib hiidämblike tantsumöll, pikalt kulule istuma jäädes poeb püksisäärest sisse kevadine puuk. Lepatriinud on ärganud, aga veel väga unised – unised on ka esimesed siilipoisid, kes lehehunnikust välja poevad. Aga vilkamaist vilkamad on nüüd liblikad – mulle jäi esmalt silma kollane lapsuliblikas!
 |
Kollane kuldtäht õitseb.
Mahlajooksu aeg
Nädala alguses puhkesid kuldtähtede õiesilmad, meie aia nartsissidel on lumehange kõrval õienupud nii suured, et vaid veel veidi päikesesooja ja... Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaal pani laupäevane uduvihm muru silmnähtavalt kasvama ja toomingas on hiirekõrvul, rabas on tupp-villpea pintslikesed nüüd kollased ehk õitsvad. Metsamees Vello Keppart kirjutab: „Jõgeval avanesid 4. aprillil esimesed õied õisikutes raagremmelgal ja ka esimestel haabadel, see on kolm nädalat tavalisest varem. Magesõstar, mustsõstar, läikiv tuhkpuu näitavad hiirekõrvu, pihlenelal on esimesed noored lehed. Õied on puhkemas jalakal ja künnapuul, ka nemad õitsevad enne lehtimist. Vahtramahla täna veel natuke tilkus pudelisse.”
 |
Säinad koevad.
Jääs järv ja vulisevad veed
Talv läbi olime siin Peipsi ääres jääta, nüüd on aga kilomeetri jagu rannajääd kaldas kinni, vaid kitsuke triip päris rannas sinetab – samas on västramehed juba passimas, siiski pole veel näha, et nad midagi kätte saaks - küllap eelistab haug kudemiseks rohkem jõesuudmeid. Jõed on vähemalt Ida-Eestis pilgeni täis, järv on veetasemelt eelmise kevadega ühel joonel.
Sipelghappekuur!
Kas mäletate lapsepõlvest, kui vahva oli kevadel jälgida kuklasepesa tegemisi, panna mõneks minutiks pessa kooritud pajuoks ja sellelt kevadhaput limpsida –selline tõelise kevade lõhn ja maitse, mine proovi metsas järgi.
LASTELE
Ilmamäng: Konnahüppamine
Miks peab kevadel konnade rändeajal konnadele teed andma? Selle saab juba lapsena selgeks, kui proovida kehastuda konnaks ja hüpata neljakäpukil, krooksuda ja teda „konnakorinat”. Mängimegi nii ja põnev on jagada konnad kaheks rühmaks, mõlemad peavad ära puudutama naaberlombi konna ja naasma oma kohale joone taha, jooned on teineteisest 10 meetri kaugusel.
Tsitaat:
Kangemad linnuvaatlejad suudavad nüüd Eestimaal ühe päeva jooksul sadakond erinevat linnuliiki kokku lugeda.
