looduskalender.ee

 

 

 

Kährikupaar ilmus söödaplatsi üle vaatama kell üks öösel, aga metssead olid õhtul saanud rahulikult üle paari tunni einestada ja ega sealt midagi enam võtta ei olnud. Kui meil vahepeal lumi maha tuli tukkus kährikupaar sel ajal oma maru katkendlikku taliuinakut. Oktoobrikuust alates liigub kährikupaar uuesti koos ning talveaeg veedetakse „üksteise kaisus“. Pehmemate ilmadega hulgutakse natuke ringi oma märgistatud tegevusalal. Südatalvel ilmutakse vahel välja ka päris külmade ilmadega.

 

Veidi kohmaka liikumisega on vastu talve need tegelased. Suvisel ajal oli täiskasvanud loomade kaal kuue kilo ringis nüüd vastu talve on see kahekordistunud mõnel koguni kolmteist kilo, seda rasvavarude arvel. Koomilist ilmekust lisab lühijalgsete loomade paks ning kohev talvekasukas. Kehapikkust võib täiskasvanud loomadel olla kuni kolmveerand meetrit, kohev saba lisab pikkusele veel veerand meetrit. Turjakõrgust vaid paarkümmend sentimeetrit, aga kohev kasukas tõstab sedagi. Omnivoorid söövad seda, mis ette juhtub. Muuseas hundid murravad kährikuid, kuid jätavad reeglina söömata…

 

Kindlasti mäletavad metsakaamera püsivaatajad, et 2012. aasta talvel liikusid kaamera vaateväljas raadiosaatjatega „kaelavõrudega“ kährikud. Karmen Süld ja Harri Valdmann on koostanud ka nende loomade liikumisi arvestades uurimuse „Kährikkoera ruumikasutus ja tema roll toiduahelates“.

 

Huvilistele, kes soovivad tekstiga tutvuda: LINK