Tekst ja pilt:Tiit Kändler
Naturaalsusest ja orgaanilisusest
Vene ajal oli iga söökla menüüs väärikal kohal selline roog nagu „Šnitsel, sea, naturaalne.” Tuli siis arvata – ja mitte alusetult – ,et ülejäänud šnitslid, kotletid ja hakklihad olid ebanaturaalsed, see tähendab ei olnud looduslikud, vaid omamoodi tehislikud.
Nüüd on üha enam juttu „orgaanilisest” põllundusest ja „orgaanilisest” toidust. Kas tuleb sellest arvata, et ülejäänud toit on anorgaaniline, ehk siis tehtud kividest, savist ja veest nagu üks korralik maja?
Muuseas – lumi on ju ühtpidi naturaalne ja orgaaniline. Nii et mine võta nüüd kinni, kas äkki lumesaaki peaks riik toetama kui orgaanilise põllunduse toodet. Teistpidi on see jälle anorgaaniline ja kuulub samasse rühma käiakivi, arseeni ja traatvedrudega.
Kaelapidi koos
Keskkonnateabe Keskus teatas äsja, et vana-aasta õhtul kaelustati Eestis esmakordselt Baltimaadel metssiga. Sellepeale läks õueonu ja et Balti metssiga polnud õuel näha, siis läks kaelustas naabri kaelarihmas Saksa lambakoera, kes selle toimingu peale talle hambad kaela lõi. Kui tahad jätkuvalt kanda kaela, siis vali, keda kaelustad.