looduskalender.ee

 

Lumeuputus Haanjas 9. jaanuaril 2010. Lumekoorem on vajutanud puuladvad vastu maad.

 

„Säuh“ ja labidatäis, „säuh“ ja labidatäis! Korda kümme järjest, siis hingetõmbehetk. Hangesid teisaldades ilmub äkki labida kõrvale pisike karihiir – proovib end läbi puurida ühest hangest ja siis teisest, viin lõpuks ta meetri kaugusele puukuuri.

 

Nädala neli talvemärki:

 

Jaanuar

Aasta algas üle poolemeetrise lumekattega peaaegu kogu Eestis, hanged on kohati aga meetrised.  Lumi on paks ja kohev, sellest vajus läbi nii suusk kui loomajalg. Pakane võttis tuurid üles kolmandal nädalal, puhudes Palamuse lähedal termomeetrisamba 36 kraadi alla nulli. Jäätus Soome laht. Tihased aga hakkasid sitsikleiditama juba jaanuari teisel nädalal.

 

Nurmkana lumehanges

 

Veebruar

Katusekukkumiste kuu, langesid sisse majakatused Väike-Maarja lähistel ja ka mujal Eestis. Inimesed püsisid katustel – kohati tuli sealt alla kühveldada ligi meetrine kiht. Hanged olid majade ümber räästani, aknaavad tui lumme sisse lõigata. Põdranooruki õnnelik jääsuplus hülgekaamera ees, kitsed hakkasid metsades surema. Veebruari lõpus mängisid juba rongad ja siidisabad tulid tagasi.

 

Märts

Saabus aasta esimene sulailm, hanged vajusid kössi. Võrumaal, kus oli talvel vaid 30 cm lund, ilmusid majaservadesse esimesed rohelised taimed. Tallinna ümbruses surid luiged nagu loogu. Märtsi teisel nädalal tulid lõunast juba kuldnokad, lõokesed, sookured jt. Kaamerakotkas Linda munes kaks muna. Märtsi viimasel nädalal rõõmustasid meid oma värvikirevusega koerliblikad.

 

Veeuputus Soomaal 8. aprillil 2010. Aprillikuu esimesel nädala jooksul tõusis Raudna jõgi kõgemale Karuskose sauna seinale tõmmatud sinisest joonest, mis tähistab 1956. a. üleujutuse kõrgeimat veetaset.

 

Aprill

Esimesel nädalal puhkesid sinililled, kasemahl oli sel aastal uskumatult magus. Veed tulvasid, põllukülad uppusid. Soomaal oli ennustusvõistlus, millal veetase kerkib üle senise rekordi. Uueks rekordkõrguseks sai 6. aprillil - 4 meetrit 94 sentimeetrit. Peipsi tõusis sajandivanuse luitevallini, jää viis kogu rannaroo. Konnade enneolematu rohkus.

 

Mai

Mai teisel nädalal kõmatas kõu ja siis saabusid kõik rändlinnud ühekorraga. Mai lõpus läks ilm nii soojaks, et Peipsis sai ujuda. Siis aga saabusid sääsed ja mitte lihtsalt sääsed, vaid lausa sääsepõrgu. Toomingas õitses ühel ajal tõrvalille ja harakputkega, õunapuu kohati enne ploomipuud – taimede ajaarvamine oli üsna sassis.

 

Sääsed ründavad põtra

 

Juuni

Juuni algul ilmusid välja linnašampinjonid, kuu lõpus pilvikud ja männiriisikad. Jaanipäevane lillekirevus oli kirev juba nädal enne jaanipäeva. Metsamaasikarohkus. Oli vihmane ja veidi jahe. Kuu lõpus saabus soojalaine, sääsed andsid teatepulga üle parmudele ja kihulastele. Peipsis esimene sinivetikalaine.

 

Juuli

Kuu aja pikkune rannailm, päikesesoe vesi rannas ulatus ligi 30 kraadini. Kalad hakkasid Peipsis surema. Päike, päike, päike ja siis äike. Kuu lõpus tegid äikesetormid metsades lageraiet, Peipsi ääres murdis äkktorm puid nagu vikatiga. Soe ilm paisutas kõrvitsaid ja arbuuse, tomateid ja kurke, vaarikaid ja maasikaid – kõike oli küllaga.

 

Augustikuus, mil Venemaal levisid metsapõlengud, täheldati Eestis punajalg-pistrike invasiooni

 

August

Kuu alguses lendasid Pandiveres minema need katused ja kasvuhooned, mis lumeraskuse all püsti jäid. Väike-Maarja kirikutorn langes tormihoos kabeli katusele. Räsitakse õuepuid ja harvikuid. Suplusvesi läks ootamatult külmemaks. Linnud asutasid end rändele suhteliselt vara.

 

September

Tohutu seenerikkus, pole inimest, kes metsas seent ei leidnud. Lõuna-Eestis õunapõud, Ida-Eestis üleküllus. Enneolematult suured tammetõrud ja suured sookureparved. Palju punast looduses. Ritsikasirin saab otsa septembri viimasel nädalal.

 

Punase kärbseseene kübarad

 

Oktoober

Härmahommikud algavad oktoobri teisel nädalal, esimene lumi tuleb kolmandal nädalal – sulale maale. Laululuikedel on suur järelkasv, „inetuid pardipoegi“ on rändel palju näha. Taas murdsid tormituuled puid.

 

November

Kuu alguses üritavad taimed teist korda õitseda, lumi pole kurja teinud veel nõgestele. Mardipäevani on väljas sääsed, kärbsed, ööliblikad ja nahkhiired. Kuu lõpul jälle tormituuled ja tuleb lumi.

 

Talv oli käbivaene. Oravad sõid kuusepungi

 

Detsember

Lumi, lumi, lumi. Kiiresti kerkivad hanged aknani. Kuu alguses kärgatab keset lumetuisku põhjarannikul kõu. Teisel nädalal saabub sajandi tuisk, 600 inimest on Padaorus ööpäev lumevangis. Kuu lõpus hanged meetri kõrgused. Algas katustepuhastamine, kasvuhooned varisesid sisse. Sulailmu ei ole taas.

 

Võrtsjärve lähistel märkasid linnumehed rekordilist ohakalinnuparve. Pildil on ohakalinnud koos kanepilindudega

 

Mis oli 2010. looduseaastal erilist:

 

Mikk Sarv: 19 aasta järel langes talvine pööripäev jälle kokku täiskuuga, Eestile pöördelised head ajad on jälle tulemas.

 

Gennadi Skromnov: Kaks tänavust talve. Jaanuar ja veebruar ilma ühegi sulapäevata ja hämmastav hulk härmatisega päevi. Kuu aega lume ja äikeserohket talve. Lumevalgus tappis sügiskaamose.

 

Agu Leivits: Edela-Eesti aasta tähtsündmus oli kindlastikevadine võimas üleujutus Soomaal!Aga jätkus nii sooja ja külma kui ka vett – arvan, et soodele oli aasta hea ja vaatamata kuumale suvele on nende veebilanss plussis!

 

Kaja Kübar: Metskitsedele oli raske aasta nii alguses kui lõpus, hukka sai umbes kolmandik asurkonnast. Kakud õppisid linnades prügikastide juures hiirejahti pidama.

 

Urmas Tartes: Kindlasti seenerohkus, ka minu tuttav Taevaskoja soomusmampel kasvatas üle paari aasa jälle kena kübarakogumi. Ja kindlasti üleüldine suurvesi, mis uputas üle aastate üle ka kõige väiksemad lohukesed, mille tulemusel aastaid ootel olnud metsasääskede munad hakkasid arenema ja kevad-suvi rõõmustas meid erakordse sääseajaga. Hiljem taandus sääserohkus normide piiresse.

 

Olev Merivee: Korilase pilguga – ma pole nii suuri kivipuravikke kuhjas korvitäisi varem korjanud... ei viitsinud suuri seeni korjata, meid huvitasid enim pisikesed – nöksid!!!

 

Arne Ader: Käbidega oli nii kitsas, et oravad sõid kuusepungi. Suvel hiigelsuur ohakalinnuparv. Ja meeldis üllas võitlus Tuhala Nõiakaevu kaitseks.

 

Mulle jäi meelde, tundidepikkused ligunemised 29-kraadises soojas järvevees ja seda kuu aega järjest, iga päev.

 

Tsitaat:

Looduses oli sel aastal kõike küllaga – lund, vett, päikesesooja, tormi ja tuisku.