looduskalender.ee

 

Läänemaal, detsember 2010

 

 

Püüame iganädalaselt kajastada soemetsas toimuvat.

 

Metsaelanike tegemisi ja toimetamisi mõjutavad ilmaolud. Aastavahetuse sula ja eelmise nädalavahetuse külmad on vanale lumele tekitanud kõva kooriku, mis inimestki kannab. Pöörame pilgu loomaradadele ning vaatame, mida jäljed meile pajatavad sest värsket lund on sel nädalal paar, kolm sentimeetrit lisa tulnud.

 

Talve selgroog on murtud ning päike näitab päev-päevalt end järjest enam. Jaanuari teisel poolel ehk siis just nüüd valmistuvad meie metsikud koerlased – nii rebased kui hundid tasapisi iga-aastaseks sündmuseks mida inimkeeli „pulmadeks“ kutsutakse. Sorusabad näiteks liiguvad sel ajal tunduvalt enam, kui muidu. Ka kehakinnitamise peale mõeldakse nüüd vähem, kui tavaliselt. Möödunud aastatel sündinud noored „kriimud“ lahkuvad tihtipeale just nüüd oma vanematekodust sooviga leida enesele kaaslane ja territoorium ning luua „päris oma kari“. Nõnda on see kestnud aastatuhandeid.

 

Möödunud aasta 12.septembril õnnestus Marko Kübarseppal kinni püüda ja kaelarihmaga varustada hunt, kes sai oma karvastiku põhitooni järgi nimeks - „Hall“. Hall on noor isahunt, kes on üks Viljandimaa edelaosas Halliste kandis elava hundikarja liikmetest. Halli kaelarihma küljes on jälgimisseade, mis edastab igapäevaselt tema asukohapunkte Marko arvutisse. Halliste karjas oli möödunud sügisel kokku kaheksa liiget, nende hulgas ka teine Markole tuttav loom - Hallist aasta või paar vanem isahunt – „Habe“. Viimane märgistati analoogse jälgimisseadmega tegelikult juba kolm kuud varem kui Hall. 

 

Kas „Habe“ on „Halli“ isa, vanem vend või hoopis mõni kaugem sugulane, ei ole siiani täpselt teada. Edaspidi üritab Marko Halliste Halli ja Habe tegemistest ja toimetamisest iganädalaselt lühikese ülevaate anda.

 

Marko Kübarsepp töötab Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnas, meie huntide jälgimist ja uurimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.