Hundiaasta
2013. aasta on Eestis hundiaasta. Aasta looma valisid Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Hundiaasta saamisluguAllpool viimane uudis aasta loomast, arhiivist leiab ajalises järjestuses kõik lood uuemast vanema poole.
Hundiaasta artiklid ajakirjas Loodusesõber
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Nädal metsas - jäljed kõnelevad
Ülevaate koostasid Peep Männil ja Marko Kübarsepp
Pildistas Marko Kübarsepp
H&H visiitkaart teistele suguvendadele Halliste kaldapealse pajupõõsal
Nädalavahetuse talveilmad olid külma poolest mõõdukad. Tuul tahtis tuisata, aga vanale lumekoorikule oli väga vähe lumelisa sadanud, millega möllata ja tõi kaasa selle nädala kohatise lumemöllu ja sula.
Teadetetahvel metsateel. Lumevall sobib hästi kohana kuhu sõnum maha jätta
Kevad läheneb tasapisi. Algamas on talve viimane kuu. Lisaks Habele, Hallile ning nende kolmandale kaaslasele on nüüdseks nende seltskonda lisandunud veel neljas kriimsilm, kellega üheskoos pikki rännakuid ette võetakse. Lõputuna näivad öised teekonnad, tihtilugu veel päevased lisaks, viitavad kummalisele rahutusele soe hinges. Kui enamusel ajal aastast liiguvad meil elavad hundid keskeltläbi 7 kuni 10 kilomeetrit ööpäevas, siis nüüd, talve teisel poolel isegi 20 kuni 25 kilomeetrit. Liikumapanevaks jõuks on loomulikult peatselt algav innaaeg. Selle poolest ei erine oma suguvendadest ka käesoleva loo kangelased Habe ja Hall kelle möödunudnädalane teekond kokku kujunes minimaalselt 110 kilomeetri pikkuseks. Hundid armastavad just nüüd liikuda mööda inimese tarbeks lahtilükatud metsateid ja jäätunud jõgesid. Põhjus lihtne - nii jõutakse rohkem.
Soed on liikunud jäätunud magistraalkraavil
Hundi arvukuse skemaatiline aastaring. Peep Männil.
Umbes selline näeb välja hundi arvukuse muutuste aastaring. Hundi juurdekasv on väga võimas, võrreldav meie oludes suurematest loomadest vaid metssea ja kährikuga. Samas on suur ka huntide suremus. Peamine suremustegur sügisest kevadeni on legaalne küttimine. Looduslikud suremustegurid (haigused, liigisisene konkurents) jateised, inimese põhjustatud suremustegurid (liiklus, salaküttimine) mõjutavad arvukust aastaringselt. Küttimisväline suremus on kindlasti suurim suvel, kutsikate esimestel elukuudel.